Statistikaameti kiirhinnangu kohaselt kasvas majandus kolmandas kvartalis aasta võrdluses 0,5 protsenti ning kahanes kvartali võrdluses 0,5 protsenti. Kiirhinnangu põhjal oli majanduskasv kehvem, kui kuu andmete pealt oodata võis. Tööstussektori ja ekspordi kehv olukord viitab sellele, et viimaste aastate jooksul toimunud tootmise kallinemine võib olla kahandanud konkurentsivõimet.
Majapidamised ja ettevõtted ei oota siiski lähikuudel majandusolukorra halvenemist. Kuigi majanduskasv oli kolmanda kvartali kokkuvõttes kesine, on Euroopa Komisjoni ja konjunktuuriinstituudi kindlustundebaromeetri näitajad viimastel kuudel paranenud. Kasvanud on nii tööstuse, teenindussektori kui ka tarbijate kindlustunne. Tööstussektori ootuste paranemise taga on eeskätt positiivsem hinnang tellimustele.
Tööstussektori toodangu mahu vähenemine oli aga kolmandas kvartalis üks peamine põhjus, miks majanduskasv teise kvartaliga võrreldes kahanes. Lisaks tööstussektori nõrkusele vähenes lisandväärtus tõenäoliselt ka vahendavates harudes ,nagu veondus ja laondus ning hulgikaubandus. Hooajaliselt korrigeeritud andmetel vähenes tööstustoodang kolmandas kvartalis teise kvartaliga võrreldes 1,1 protsenti. Tööstussektoris vähenes toodang kuu andmete põhjal pea pooltes harudes kogu kolmanda kvartali jooksul. Suurt rolli mängis tööstustoodangu kahanemisel energiasektor, mille taga oli suvine Põhjamaade turu madal elektri hind.
Vastupidi tööstustoodangule oli aga jaemüügi kasv endiselt kiire, sest saab jõudu majapidamiste sissetulekute kasvust. Majapidamiste tarbimise suurenemine on toetanud kaudsete maksude laekumist, mis väljendub SKPs neto-tootemaksude suures panuses. Viimast on aga mõjutanud ka maksukogumise paranemine. Käibemaksudeklaratsioonide andmed viitavad sellele, et ettevõtete investeeringute vähenemine teise kvartaliga võrreldes aeglustus: nominaalses arvestuses olid ettevõtete kulutused investeeringutele kolmandas kvartalis peaaegu sama suured kui aasta varem. Investeeringute kahanemise taga on peamiselt suurte projektide valmimine energiasektoris ning teistel tegevusaladel investeeringud kasvasid.
Üks suuremaid vastuolusid SKP kiirhinnangus näib olevat ekspordi kasv. Statistikaameti kommentaari alusel suurenes kaupade eksport aasta võrdluses püsivhindades kolm protsenti. See viitab sellele, et kolmanda kvartali majanduskasv põhines ekspordil ning sisenõudluse olukord oli kehv. Seda ei toeta aga asjaolu, et tööstussektori areng oli kolmandas kvartalis üsna tagasihoidlik. Teised andmeallikad näitavad samuti, et eksport vähenes. Majanduskasvu panustas aga pigem sisenõudlus, mida toetasid tarbimise suurenemine ja investeeringute vähenemise aeglustumine.
Eesti Pank avaldab uue prognoosi detsembris.
KASPAR OJA, Eesti Panga ökonomist
