Majandusminister Juhan Partsi viimastel nädalatel aktiviseerunud tegevus on sünnitanud mitmeid küsimusi.
Ühtpidi tervitan ministri otsust kaasata oma nõunikke hulka aastaid erasektoris tegutsenud Erkki Raasuke, kel loodetavasti on pakkuda häid retsepte avaliku sektori tõhusamaks toimimiseks. Tema poolt välja käidud riigi investeerimisettevõtte loomise idee pole küll päris uus, kuid võimalike uute arengute peale mõtlemine on kindlasti positiivne. Värske pilguga eksperdi meeskonda toomine on mõistlik, sest riigi poliitika talle kuuluvate ettevõtete juhtimise osas on mitmel puhul problemaatiline.
Riik peab paremini defineerima äriühingutes osalemise eesmärgid. Samuti tuleb kasuks kriitiline pilk ettevõtete strateegilistele kavadele. Täna on veel vara öelda, kas kõikide riigi osalusega ettevõtete juhtimise koondamine ühe katuse alla on otstarbekas, kuid kindlasti peaks seda mõtet analüüsima. See on päris suur töö.
Väga tahaks loota, et tulemuseks pole lihtsalt mingi nn paketi kokkupanek, et suunduda börsile, vaid sihiks on see, et riigile kuuluvad äriühingud hakkavad riigile senises enam väärtust tootma.
Kuidagi ei saa üle ega ümber sama ministri käe all sündinud vangerdustest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogus. On tõsi, et riigi üht suuremat toetuste jagajat puudutavad juhtimisotsused on majandusministri teha. Aga kuna tegu on avaliku rahaga, siis peab Parts suutma oma valikuid ka selgelt põhjendada. Avalikkus adub vaid seda, et EASi uuenenud nõukogus on jäme ots seltskonna käes, kes on seotud Partsi kunagise erakonna Res Publicaga. EAS peab töötama selle nimel, et Eesti oleks hea mainega riik, mille ettevõtluskeskkond kuulub maailma paremate sekka. Täna EAS-i juhtkonna ümber toimuv aga paraku seda visiooni ei toeta.
Enam kui 100 miljoni euro jagamise juures on ülitähtis, et kõik otsustajad oleksid usaldusväärsed inimesed. See on kahtlemata kentsakas, et usaldatavaid tegelasi leiab vaid oma poliitilisest sõpruskonnast. Avalikkus saaks asjast ilmselt paremini aru, kui keegi need ümbernimetamised lahti seletaks. Lisaks asjassepuutuvate isikute vaikimisele ei ole ka ministeeriumist ei kippu ega kõppu kuulda.
Nõustun ministri seisukohaga, et EAS peab oluliselt muutuma. Sihtasutusel tuleb pelgalt rahajagajast tõusta institutsiooniks, kes suudab ettevõtlusmaastiku kujunemisel senisest märksa enam kaasa rääkida.
Ettevõtluse riikliku arendaja ainueesmärgiks ei saa olla nn üliturvalised rahapaigutused, kus toetust saanud ettevõttega mitte mingil juhul midagi halba ei juhtu. Vastupidi – arenguks on vaja riskijulgust. Lisatuge ja hüppelauda vajavad just kergejalgsed gasellid, kel endal kapitali ei jagu, aga mitte täissöönud künnihärjad, kellele saab uue saha soetamiseks riskivabalt toetust anda.
EAS-i ettevõtlustoetuste jagamisel pole vähemalt senini olnud näha poliitilist kallutatust. Tahaksin väga loota, et ka tulevikus ei hakata raha jagamist parteipoliitiliselt suunama.
Kui EASi juhtima määratud isikud on lisaks parteilistele seostele ka tõesti väärt Eesti ettevõtluse arengumootorit vedama, siis võiks ju nende headest omadustest ka avalikkusele teada anda! Ministril aga peaks olema eriline motivatsioon seista isiklikult hea selle eest, et EAS-i tulevikuotsused oleksid igakülgselt põhjendatud ja et neist ei paistaks läbi parteikontori traagelniidid.
i
KAJAR LEMBER, SDE, riigikogu liige ja ettevõtja
