Ainus jõgevamaalane tänases Eesti Vabariigi valitsuses, majandus-ja taristuminister Taavi Aas arvab, et ettevõtluse edukäiguks võiks riigis olla vähem bürokraatiat. Ta pooldab stabiilsust maksupoliitikas ning usub elu võimalikkusesse ja arengusse ka Tallinnast ja Tartust kaugemal.
Päritolult tallinlane Taavi Aas on töötanud üle kümne aasta pealinnas, kuid kodulinnaks peab ikka Põltsamaad. Üks sealseid lemmikpaiku on tema kodumaja läheduses Põltsamaa jõe ääres. Seal andis ta ka intervjuu Vooremaale.
Praegu on Teil puhkus ja eile (intervjuu toimus esmaspäeval) tegite koos sõbra Andres Vääniga küttepuid. Kuidas pärast seda tööd end tunnete?
„Olen Andresega ka metsas puid saagimas-raiumas käinud. Seekord lõhkusime puid küll Põltsamaal minu kodumaja juures. See on igati mõnus kehaline töö värskes õhus. Puid olen kodu kütmiseks alati ise või koos abimeestega teinud.”
Mida arvate puudega kütmisest ökonoomilises mõttes?
„Puuküte on igal juhul mõnusam. Eriliselt ökonoomsem võrreldes teiste kütustega ehk mitte, kuid tegevuses on oma võlu. See võtab energiat, kuid aitab ka puhkepäeval rutiinist välja tulla. Ja nii saab ihule ja hingele järgmisteks päevadeks palju juurde.”
Milline küte oleks aga Eestimaale majanduslikult kõige mõistlikum riiklikust vaatevinklist?
„On selge, et põlevkivist elektri ja kütte tootmise aeg hakkab otsa saama. See ei tasu enam ära ja põlevkivile tuleb leida paremaid väärindamise võimalusi. Katlamajadele on Eestis aga kindlasti kõige ökonoomsem ja ka keskkonnasõbralikum hakkepuit.“
Üks palju diskuteeritud teema energiavaldkonnas on olnud ka tuuleenergia?
„Kindlasti on sel perspektiivi. Muidugi tuleb arvestada, et vahel on tuult ja vahel mitte. Peame mõtlema ka energiajulgeolekule. Puhta energia tootmiseks on tuulikud kindlasti sobilikud ja Eestis tuleb leida võimalusi, et meil tuuleparke rohkem oleks.
Mis veel tuulikutesse puutub, siis vanasti olid need madalamad ja visuaalselt segasid oluliselt vähem, kuid tänapäeval on nad kõrged ja nende visuaalne reostus on juba päris märkimisväärne. See on tekitanud vaidlusi ja teinud tuulikute tuleviku keerulisemaks.”
Kuivõrd majandus-ja taristuministri amet on sundinud muutma päevarežiimi, elukorraldust tervikuna?
„Praktiliselt mitte. Rütm, et töötan Tallinnas, kuid kodu on Põltsamaal, on juba aastaid tuttav. Loomulikult on päevarutiin nüüd mõneti teistsugune.”
Millal ja millega Teie tööpäev algab?
„Tavaliselt kell kaheksa esimese koosolekuga. Tööpäeva lõpp on väga erinev. Siin ei saa küll mingit konkreetset kellaaega välja tuua.”
Majandusministeerium asub nn superministeeriumi hoones. Kuidas sealne töökeskkond sobib?
„Minu arvates on seal päris hubane töötada. Keskkonna muudab heaks ventilatsioon. Tallinna linnavalitsuses seda praktiliselt polnudki. Nii tuli hoida aken lahti ja tuppa tuli tänavamüra. Töötingimused on superministeeriumis küll head.”
Kas olete püüdnud kõiki majandusministeeriumi töötajaid nägupidi tundma õppida?
„See on muidugi raske, aga eks ma püüan.”
Kõige huvitavam päev või päevad senises töös ministrina?
„Igasugune algus ja sisseelamine on huvitav ja põnev. Varsti hakkame tegelema eelarve strateegiaga.”
Küllap tuleb rahaasjadest rääkida ka rahandusminister Martin Helmega, keda tuntakse teravate ütlemiste poolest. Kuidas koostöö laabub?
„Väga hästi. Ma ei näe siin küll ühtegi probleemi. Iseasi on suhtlemine ajakirjanikega ja eks ajakirjanikud korjavad ministri juttudest ennekõike välja kõige äkilisemad ja teravamad kohad. Töises õhkkonnas saab aga väga hästi suhelda ning mingeid teravusi küll pole.”
Eesti edukäiguga seoses on sageli räägitud haridusest, digi-, tehno- ja kübervaldkonnast. Mida peate aga valusamateks probleemideks Eesti majanduses? Kas näiteks maapiirkondade tühjenemist ja elu koondumist Tallinnasse, Tartusse ja teistesse suurematesse linnadesse?
„Elu koondumine maapiirkondadest suurematesse keskustesse on paratamatu protsess, see on omane paljudele riikidele. Eks valitsus püüab erinevaid meetmeid rakendades kaasa aidata sellele, et töökohti oleks ka maal. Oluline on, kuidas energiasüsteemide ümberstruktureerimisel säilib meie konkurentsivõime Euroopas.”
Kui suur oht on kliima soojenemine?
„Mõistagi tuleb sellega arvestada.”
Kuidas hindate Eestimaa teede seisukorda, mis tulevikus paremaks muutub?
„Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks renoveerimine jätkub. Paari aasta pärast ulatub teetöö Mäoni. Teedega pole eriti hullu midagi. Loomulikult võiks tolmuvabasid teid rohkem olla ja tulla. Kindlasti oleks pidanud paar-kolm aastat tagasi panustama Tallinna-Pärnu ja Tallinna- Narva maanteesse. Selleks võinuks ka rohkem laenu võtta. Nii oleksid need teed neljarealised ja probleemid juba ammu unustatud.”
Kuidas läheb Eesti eraettevõtjal? Mida saab tema heaks teha riik?
„Neid asju on päris mitu. Näiteks majanduskeskkond, mida riik saab seadustega suunata. Bürokraatia on meil liiga suureks kasvanud. Mis puutub maksukeskkonda, siis arvan, et kõige olulisem on ettevõtjate jaoks maksurahu, stabiilsus, millega ettevõtjad teaksid arvestada.
Perspektiivikas on tööstusparkide tegemine koos maa eraldamise ja kommunikatsioonide valmisehitamisega.”
Kuidas paistab silma Jõgevamaa majandus?
„Jõgevamaa on olnud läbi aegade põllumajanduspiirkond. Nüüd on põllumajanduse osatähtsus vähenenud, kuid väga palju vajalikku ja olulist toodangut valmistavad teisedki ettevõtted. Ega olukord meil väga hull ka pole.”
Kui Villu Reiljan oli keskkonnaminister, kiitsid paljud teda tähelepanuväärse panustamise eest Jõgevamaa käekäiku? Nüüd on olud vist teised?
„Minister peab alati vaatama asju laiemalt, riigi kui terviku vaatevinklist. Olen juba alustanud visiite ja kohtumisi maakondades. Täna pärast meie jutuajamist kohtun näiteks Põltsamaa vallavanemaga.”
Naljatoonis võib öelda, et teie kodumajja Põltsamaal on vist üsna ohtlik siseneda, sest vastu võtavad koerad?
„Koeri on kaks – Bruno ja Snow, kuldne retriiver. Kui uks käib või keegi liigub, siis teevad nad ikka häält. Rohkem on koerad aga meile sõbraks ja meelelahutuseks.”
Teie hobiks on ka vanatehnika, ennekõike vanaaegsed autod. Selle hobiga mehi on Põltsamaal teisigi. Kas paikkonna iseärasus?
„Ma arvan, et see on pigem juhuslik kokkulangevus. Vanatehnikat on Eestisse üsna vähe alles jäänud ja paljud ei kujuta tänapäeval ette, et sellised masinad kunagi teedel sõitsid.”
Volga on Teiega vist ühevanune?
„Täpselt nii. Mina sündis jaanuaris 1966 ja samal aastal on tehtud ka mu Volga. Vahel harva saab selle Volgaga ikka sõidetud ka. Eks ta on selline suvine lõbusõiduauto.”
Kas ministriametis jääb pere jaoks sama palju aega kui varem? Millised on teie pere ühised ettevõtmised ja traditsioonid?
„Ma ei usu, et olen praegu perele vähem pühendunud kui eelmiste töökohtade ajal Tallinnas. Olukorraga, et töö pealinnas ja kodu Põltsamaal, olen juba harjunud. Kui on oma maja (Taavi Aas elab Põltsamaal aastakümneid tagasi valminud elamus – J.L.), siis kulub vaba aeg ennekõike selle korrashoidmisele ja aiatöödele.
Traditsiooniks on aga mäesuusapuhkused. Selleks sõidame tavaliselt Austriasse.”
Sportimisega siis päris head suhted?
„Tänases Gustav Adolfi Gümnaasiumis õppisin kunagi spordiklassis. Sellest perioodist aga märkimisväärseid tulemusi pole. Olen veidi sõitnud hobirallit ja nüüd avastanud enda jaoks mäesuusatamise.”
Taavi Aas
Sündis 10. jaanuaril 1966 Tallinnas
Haridus:
Tallinna 1. Keskkool (Gustav Adolfi Gümnaasium) 1984
Eesti Põllumajanduse Akadeemia põllmajanduse ökonoomika ja organiseerimise eriala 1991
Töö:
1991‒1993 Põltsamaa linnavalituse majandusnõunik, Põltsamaa piimaühistu peaökonomist
1993‒1997 Põltsamaa Piimaühistu tegevdirektor
1997‒2005 tulundusühistu E-Piima finantsdirektor
2005‒2017 Tallinna abilinnapea (2015‒2017 linnapea kohusetäitja)
2010‒2019 Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees
2019 Riigikogu liige
Alates 29. aprill 2019 Eesti Vabariigi majandus- ja taristuminister
Poliitika:
Eesti Keskerakonna liige aastast 2002
Olnud Eesti Keskerakonna Jõgeva piirkonna esimees
Ühiskondlik tegevus:
Põltsamaa Lions klubi liige
Tunnustused:
Rahuristi Teenetemärgi kolmas järk (Eesti Evangeelse Luterliku kiriku autasu)
Hobid:
mäesuusatamine, vanatehnika
Pere:
Abielus, kolm täiskasvanud last
JAAN LUKAS
