Statistikaameti andmetel ulatus selle aasta esimeses kvartalis majanduslangus 15,6 protsendini. Selle põhjuseks oli ülemaailmsest majandussurutisest tingitud tagasihoidlik nõudlus kodu- ja välisturgudel.
Majanduslanguse tempo võib järgneva poole aasta jooksul mõnevõrra pidurduda ning aasta lõpust alates on oodata meie jõukamate ekspordipartnerite majanduse elavnemist. Majanduse elavnemise võimalusele aasta lõpust viitavad ka tarbijate ning tootjate kindlustunde indikaatorid, mis pärast kaheaastast vabalangust näitasid aprillis väljavaadete mõningast paranemist nii Eestis kui kogu Euroopa Liidus.
2009. aasta alguses valitsesid sünged meeleolud nii Eesti kui kogu maailma majanduses. Sisemaine tarbimine ja investeeringud on olnud tugevas languses juba eelmise aasta algusest alates. Eesti eksporditurgudele jõudis langus eelmise aasta lõpus.
Vähenev nõudlus hakkas tööturule märgatavat mõju avaldama alles eelmise aasta lõpus, väljendudes kiires töötuse kasvus ning aasta lõpus ka vähenevates palkades. Elanike sissetulekute vähenemist aitab mõnevõrra aga kompenseerida jätkuv tarbijahindade alanemine. 2008. aasta oktoobri tasemega võrreldes on hinnad langenud juba 2,7 protsenti.
Väliskaubandusse jõudsid globaalse kriisi mõjud selle aasta algul, mil kaupade eksport vähenes rahaliselt aastataguse ajaga võrreldes veerandi võrra. Kaupade väljaveo languse ulatus Eestis on võrreldav teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Paremas seisus on teenuste eksport, kus on esialgsete andmete kohaselt toimunud väike langus.
Kuigi osa liikmesriikide (Rootsi, Poola, Suurbritannia) valuutad on viimase poole aasta jooksul märgatavalt odavnenud, ei ole see andnud neile silmnähtavat konkurentsieelist kaubavahetuses.
Lisandväärtuse vähenemist mõjutas enim töötlev tööstus, kus toodangu maht langes eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 32 protsenti. Järsult langes elamuehitus – kasutusloa sai 60 protsenti vähem elamispinda kui aasta tagasi. Oluline mõju majanduslangusele oli sisekaubanduse kahanemisel, kus jaemüügi langus kiirenes 15 protsendini ja autokaubanduse käive langes kahe kolmandiku võrra.
Vähenenud laenu- ja liisingutegevus ning kommertspankade kahjumite suurenemine viitavad lisandväärtuse kiirele vähenemisele ka finantssektoris. Langus süvenes ka transpordisektoris ning turismiga seotud majandusharudes, mida kinnitavad kahanenud kaubaveomahud ning majutus- ja toitlusettevõtete vähenenud käibed.
PIRET SEEMAN, rahandusministeerium
