Viimase nädala jooksul on avaldatud mitu olulist makronäitajat, mis pilti veidi enam avasid.
Esiteks korrigeeris statistikaamet majanduslanguse hinnangut esimese kvartali kohta varasemalt –1,9 protsendilt –1,4 protsendile. Kuigi langust korrigeeriti pehmemaks ja ulatuselt oli tegemist tavapärasest suurema korrektsiooniga, ei andnud sealhulgas avaldatud detailid kuigi palju põhjust rõõmustamiseks.
Neist nähtub, et langus ei ole enam mitte paari sektori probleem, nagu see oli eelmisel aastal ning valdava enamuse arvates jätkuvalt ka praegu. Numbrid paljastasid halastamatult languse levimist majanduse suuremasse osasse ning järele on jäänud peamiselt vaid üks kasvav sektor – jaekaubandus. Isegi hulgikaubandus kahanes, seda sama palju, kui jaekaubandus kasvas, mistõttu oli hulgi- ja jaekaubanduse sektori kasv kokku samuti olematu. Ja see on ometi sektor, millel kasvutingimused siiani veel suurepärased püsivad.
Valdavalt on analüütikud hinnanud esimese kvartali majanduslanguse ajutiseks ning üsna pea oodatakse majanduse kiirenemist. Seda ootab ka Eesti Pank, kes sel nädalal uued prognoosid avalikustas. Suuremas osas tõi Eesti Pank oma prognoosid meie omaga sarnastele tasemetele, jäädes paari komakohaga kõrgemaks oma hinnangutes nii majanduskasvule kui ka inflatsioonile. Võrreldes meie hinnanguga majandusele, erineb Eesti Panga (ja teiste prognoosijate) seisukoht aga peamiselt selle hinnangu poolest, kas esimese kvartali majanduslangus oli ajutine või mitte ning kas me saame hakata nüüd kohe kiirenemist ootama.
Minu hinnangul ei anna praeguseks avaldatud andmed selleks ootuseks kuigi palju põhjust.
Majanduslangus on juba muutunud küllalt laiapõhjaliseks ning on ainult (mitte väga pika) aja küsimus, millal see mõju ka viimase sektorini – tarbijateni – jõuab. Kui just välisnõudluse kiirenemine ette ei jõua, aga sellest märke ei ole.
Ajutisi komponente majanduslanguses oli vaid üks – energeetika. Samas on see täiesti prognoosimatu sektor niikaua, kuni me ei oska koostada pikaajalisi ilmaprognoose. Seega võib see edaspidi olla sama hästi nii languses kui ka tõusus. Aprillis näiteks oli tegemist veel jätkuva langusega.
Peamised majanduslangust vedavad sektorid olid jätkuvalt teada-tuntud veondus ja laondus ning ehitus. Selles osas on tegemist vähemalt selle aasta lõpuni kui mitte kauem kestva langusega.
Ka siiani tugevad olnud kasvumootorid jae- ja hulgikaubandus ning töötlev tööstus ei suutnud enam kasvu vedada. See tundub näitavat juba kogu majandust mõjutavate laiemate probleemide olemasolu, mis ilmselt samuti kiirelt ei taandu.
Maikuu andmed ekspordi kohta ei näita olukorra paranemist. Eksport langes aastaga taas viie protsendi võrra pärast märtsikuist suhteliselt head 1,2 protsendilist. Ekspordi struktuuris on näha, et püsib see nõrkus, mis seal siiani ka enne oli, ning on lisandunud juba veidi Venemaa ja Ukraina sündmuste mekki. Eksport Venemaale vähenes üheksa protsenti. Järgmistel kuudel on languse jätkumine ekspordis kokku tõenäoline.
Lisandunud on mure nafta hinna pärast. Vägivald Iraanis kergitas seda järsult. Kardetakse, et konflikt võib venida pikaajaliseks.
Majanduslangus on oma olemuselt kindlasti ajutine. Küsimus on vaid, kui pikalt see ajutine olukord kestab. Olemasolevate näitajate põhjal aga ei tundu see üsna suure tõenäosusega teises kvartalis lõppevat – kui üldse sel aastal.
Aga selles pildis on ka heledamaid värvilaike. Turistide arv kasvab jätkuvalt. Aprillis oli see näitaja 11 protsenti, kuigi sealhulgas Vene turistide arv vähenes teist kuud järjest – jällegi üsna ootuspäraselt.
Registreeritud töötus mais vähenes jätkuvalt 4,6 protsendile. Ning täitmata töökohtade arv esimeses kvartalis suurenes ehk siis töökohti loodi jätkuvalt juurde, seda mitte eriti ootuspäraselt. Ja see on ju hea, et leidub ka hetki, mil positiivselt üllatuda saab.
i
RUTA ARUMÄE, SEB majandusanalüütik
