Teise kvartali kohta avaldatud andmed näitavad tehnilist majanduslangust, mis on kestnud terve esimese poolaasta. Langus jäi 0,1 protsendi kuni 0,2 protsendi piiresse (eelneva kvartaliga võrreldes), mis on sisuliselt majanduse paigalseis.
Euroraha kasutamises paariaastane auk
Suurem pilt selle hangumise kohta on see, et Euroopa Liidu tõukefondide kasutamises on sel ja järgmisel aastal paariaastane auk. Kuna Eesti majandus on Euroopa rahadest päris suures sõltuvuses, siis avaldub selle vähenemine kahtlemata päris märgatavat mõju ka majanduskasvule. Seda me neist SKP numbritest ka näeme.
Kui suure pildi seest ka detaile otsida, siis teiseks kvartaliks oli majanduskasvu veduritest alles jäänud vaid eratarbimine. Ülejäänud nõudlus on valdavalt ära kukkunud või vähenenud. Nii riigipoolne investeeringunõudlus, välisnõudlus kui ka erasektori investeerimisisu.
Investeeringute osas oli teises kvartalis olukord veidi parem kui esimeses, tähendab, et langus ei olnud enam nii sügav. Teisalt, kehvemaks muutus teenuste eksport, mis teise kvartali kasvu allapoole tõmbas. Tööstusharude poole pealt oli vastavalt kannatajaks veonduse ja laonduse sektor. Läbi Eesti veetav transiit järjest väheneb ning mõjutab sellega seotud sektorite läbi kogu majanduskasvu. Osaliselt on sama kütusetransiidi vähenemine ka ekspordinumbrite vähenemise taga, ka ekspordist moodustab kütus päris märgatava osa.
Ekspordinumbrid jäävad kahvatuks
Ekspordi nõrkus on tuntav ka mujal sektorites, sealhulgas Eesti ekspordis tooni andvate masinate, seadmete ja metallide osas. Muidugi ei lähe mitte kõigil eksportijatel ainult kehvasti. Osadel väiksematel harudel läheb isegi päris hästi. Näiteks puidu ja puitmajade ekspordil. Ja ka tekstiili, paberi ja toidukaupade ekspordil. Siiski, kui kõik sektorid kokku lüüa, on eksport olnud kahel viimasel kuul languses, juulis oli langus kümme protsenti.
Ilmselt jäävad ekspordimahud allapoole eelmise aasta taset ka järgmistel kuudel. Sest latt, kust üle hüpata (baas), on juba märksa kõrgemal ja pikemat latti, mille abil hüpata (välisnõudluse kasvu), ka veel kusagilt võtta pole. Seega jääb ekspordi panus majanduskasvu ilmselt aasta lõpu poole nõrgemaks, kui see oli aasta esimeses pooles. Ja aasta esimeses pooles oli tegelikult ekspordi panus suhteliselt hea. Vähemasti tasakaalustas ekspordi kasv kiireneva eratarbimise poolt veetud impordi kasvu ja teises kvartalis jäi veel natuke ülegi. Seda pole juba mitu kvartalit juhtunud.
Eesti põhjanaabritega sarnases seisus
Välisnõudluse kasvu poolest jäi 2013. aasta esimene kvartal kõige kehvemaks. Teises kvartalis on kasv veidi suurem. Paranemine on toimunud eelkõige Soome ja Saksamaa majanduslanguste vähenemise tõttu. Soome majandus lõpetas teises kahanemise ning suurenes 0,2 protsenti. Teisalt aga ei kasva enam varem paremat kasvu näidanud Rootsi majandus, mis teises kvartalis 0,1 protsenti langes.
Seega oli Eesti teises kvartalis oma põhjanaabritega väga sarnases seisus ehk seisis sisuliselt paigal. Järgmises kolmes kvartalis on välisnõudluse aastakasvu osas prognoosid sarnased teisele kvartalile, seega kiirenemist ei ootaks.
Lätlased ignoreerivad muu maailma hädasid
Saksamaa on viimase kvartali jooksul näidanud kõige enam kosumismärke. Loodetavasti on see alguseks kogu eurotsooni taastumisele, mis millalgi järgmisel aastal vaikselt ka meile jõuab. Aga praegu, nagu juulikuistest ekspordinumbritest ka paistab, mõjutab Eesti väliskaubandust otseselt Venemaa majanduse aeglustumine viimasel ajal. Eksport on kahanenud praktiliselt kõikidesse riikidesse, sealhulgas kõige rohkem Venemaale. Vaid eksport Lätti kasvab veel rõõmsalt (21 protsenti) — nii kaua, kuni lätlased muu maailma hädasid ignoreerida üritavad ja iseenda tarbimist ülal hoiavad.
Tegelikult ongi see teine praeguse aja märksõna, et olukord sektoriti on väga erinev. Mitte ainult ekspordis ei ole ühed sektorid kasvus ja teised languses, vaid ka majanduses laiemalt. Ligi kolmandik majandusest on languses, teine kolmandik kasvab ning kolmas kolmandik kidub seal vahepeal. Seetõttu on ka näiteks palgatõusu teemad osadele ettevõtetele rohkem mureks kui teistele.
Mis siis teisel poolaastal edasi saab? Kas eratarbimine suudab ainsa vedurina jätkata? Teises kvartalis selle kasv võrreldes varasemaga kiirenes. Teiseks poolaastaks paistab olevat potentsiaali küll eratarbimise kasvu jätkumiseks, kuid kiirenemiseks enam eriti mitte.
Kokkuvõttes: uute ja korrigeeritud numbrite valguses paistab meie SKP kasvu aastaprognoos 1,5 protsenti pigem optimistlikku serva jäävat. Nagu seda ka selle prognoosi valmimise aegu öeldud sai.
i
RUTA ARUMÄE, SEB majandusanalüütik
