Tallinna Majanduskool avab sügisest uue eriala – kvaliteet ja keskkonnahaldus. Nimetatud eriala annab rakenduskõrghariduse ning on mõeldud eelkõige neile, kes lõpetanud sama eriala kaheaastase õppetsükli kutsehariduse tasemel.
Tallinna Majanduskooli direktor Raivo Täht ütles, et esimese kursuse komplekteerib kool nendest, kes on varem kaheaastase õppetsükli läbinud. “Meie kooli on juba lõpetanud mitu rühma, kes said samal erialal kutsehariduse. Nemad soovisid edasi õppida ja paraku tuleb esimesel aastal tasuline õpe, sest me ei saanud kõiki pabereid korda ning tänavu sügisel sellele erialale veel riigi koolitustellimust ei tule,” lisas Täht. Kuid tulevast aastast saab samal erialal ka riigieelarvelistel kohtadel õppida.
Kutsestandardid on erialale välja töötatud koostöös erialaliitudega. “Tegemist on keerulise valdkonnaga, Euroopa Liidu nõuded on karmid ning neid tuleb ka osata Eesti oludega kokku viia. Paraku jääb taolistel erialadel kutseharidusest väheseks,” tõdes Täht. Tema sõnul vajavad tööandjad vastava ettevalmistusega spetsialiste ning tööandjate liidu poolt saadeti ka vastav märgukiri haridusministeeriumi.
“Tööandjad kinnitasid, et vastava eriala inimesi on Eestis praegu tarvis umbes 700. Meie suudame igal aastal koolitada ühe 30-liikmelise rühma, järelikult suudame kümne aastaga koolitada ainult 300 spetsialisti,” tõdes koolijuht.
Tallinna Majanduskool õpilaste arvu vähenemise üle kurta ei saa – igal aastal on konkursid aina suuremad ning panganduse ja maksunduse erialadele oli käesoleval õppeaastal ka rekordsuur konkurss – 14 õpilast ühele kohale. Keskmine konkurss oli koolis tänavu 5,7 õpilast ühele kohale. Raivo Täht tunnistas, et nii kõrgeid numbreid pole nende koolis varem ette tulnud. Ka on suurenenud tasulisse õppesse soovijate arv. “Eelkõige tuldi ära kallitest erakõrgkoolidest,” tõdes Täht.
Oluliselt on suurenenud nende õpilaste ja üliõpilaste arv, kes soovivad õppida sessiooniõppes. Need inimesed on majandussurutisele jalgu jäänud ning soovivad eriala omandada.
Ümberõppele tuleb väga palju kõrgkoolilõpetanuid, ka magistrikraadiga. Majanduskooli majandusarvestuse ja maksunduse osakonna juhataja Milvi Tuppitsa sõnul õpib suur osa neist raamatupidamist. “Nad tulevad kindlat kutset omandama, paljud neist tegutsevad ettevõtjatena ning tahavad ise toime tulla,” rääkis ta.
Üleminekuhindamine läks edukalt
Majanduskool läbis kolme esimese kooli hulgas üleminekuhindamise. Kooli direktor Raivo Täht rõhutas, et üleminekuhindamise märksõnaks on kõrghariduse kvaliteet. Õppekavad on ümber tehtud väljundipõhiseks, see tähendab, et õppimine käib moodulite kaupa, mis peavad moodustama terviku. Lisaks on ka üle mindud Euroopa ainepunktide süsteemile. See tähendab omakorda väikesi mahulisi muudatusi õppekavades.
Õpilastele see õppetöös suuri muutusi kaasa ei too. Moodulite kaupa on kutsehariduses õpitud varemgi, süsteem vajab kohendamist ja uute nõudmistega vastavusse viimist.
Sügisel võtab majanduskool vastu sama arvu uusi üliõpilasi kui eelmisel aastal.
Mullu septembris korraldati koolis tolerantsusenädal
Mullu 17. septembril avati Tallinna Majanduskoolis tolerantsusenädala raames Tolerantsusesammas, mille autoriks on saksa arhitekt ja disainer Karl-Martin Hartmann. Wiesbadenis Hesseni Liidumaal on mittetulundusühing Förderverein Stele für Wiesbaden, mille toel ka kuuemeetrine teraskonstruktsioon punaste klaaselementidega valmis ning Eestisse toodi.
Tolerantsusesammas on rahu, võrdsuse ja vabaduse ülemaailmne sümbol. Kooliõuele püstitatud sammas on üks juba paigaldatud 20 sambast maailmas.
Need sambad erinevatel mandritel on nii vaatamisväärsused kui sümbolid. Need peaksid meid mõtlema panema, et ka teisel inimesel meie kõrval võib õigus olla. Seda hoolimata usulistest tõekspidamistest, nahavärvist ja kultuuride erinevustest.
Sündmus inspireeris ka kooli eesti keele õpetajat Kristina Kaske saama õppureilt tagasisidet, mida arvavad nemad tolerantsusest. Õpilased soovitasid sallivamalt suhtuda lihttöölistesse ja tunnistasid, et tolerantseks ei sünnita, selleks kujunetakse. Nad leidsid, et inimene ja ühiskond suudavad tolerantsed olla, kui nad on endaga rahu sõlminud. “Inimene, kes on rahul nii iseenda kui oma eluga, laseb rahus elada ka teistel. Kui meie elame hästi, laseme ka teistel hästi elada,” kirjutasid õpilased.
i
HELVE LAASIK
