Möödunud aastal kasvas Eesti majandus peamiselt eratarbimise tugeva kasvu ja aasta teisel poolel kiirenenud ekspordi toel 1,9 protsenti. Väliskeskkonna halvenemise ja selle võimaliku negatiivse mõju tõttu ekspordile ja ettevõtetesektori investeeringutele korrigeerisime selle aasta Eesti majanduskasvu prognoosi allapoole, kahe protsendini. Samal ajal annab kiire palga-ja ülimadala hinnakasvu toel suurenev eratarbimine majanduskasvu tugeva panuse. Meie kaubanduspartnerite majandusolukorra ja nõudluse paranemine aitavad järgmisel aastal kiirendada Eesti majanduskasvu 2,7 protsendini, selgus Swedbanki majandusprognoosi esitlusel.
Meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu väljavaade on sel aastal halvenenud. Euroala majanduskasv tuleb oodatust nõrgem. Samas seisab Venemaa sel aastal silmitsi tõsise majanduslangusega, mis ulatub ka järgmisse aastasse. Eesti ekspordikasvu pidurdab enim Venemaa-suunalise väljaveo vähenemine. Samas on elektroonikatoodete eksport alates möödunud aasta teisest poolest kiiresti suurenenud ning aidanud kaasa ekspordi tugevnemisele. Elektroonikatoodete tugeva panuse jätkumise juures ei saa aga riske alahinnata, kuna see tuleb valdavalt ühest ettevõttest ja ei ole olnud püsiv.
Eesti ettevõtted on Venemaaga seotud riskidest teadlikud ning on juba oma sõltuvust Venemaa turust vähendanud. Meie prognoosi põhistsenaariumi järgi aeglustub Eesti ekspordikasv sel aastal nõrgema välisnõudluse tõttu. Järgmiseks aastaks ootame meie kaubanduspartnerite majandusolukorra paranemist, mis suurendab ekspordivõimalusi.
Viletsa ekspordinõudluse tõttu suurendavad ettevõtted oma investeeringud sel aastal tagasihoidlikult, valitsemissektori investeeringud aga vähenevad jätkuvalt. Euroopa Liidu rahad hakkavad investeeringutesse olulisemalt panustama alles järgmise aasta lõpus. Kodumajapidamiste investeeringud kasvavad mõõdukalt, mida toetab tugev nõudlus eluaseme järele. Oodatav välisnõudluse paranemine järgmisel aastal sunnib ettevõtteid suurendama investeeringuid nii efektiivsusse kui mahtudesse.
Tagasihoidlikust majanduskasvust hoolimata suurenevad järgmisel kahel aastal pinged tööturul. Sobivate töötajate leidmine muutub järjest keerulisemaks, sest jätkuvalt väheneb nii tööealiste inimeste kui töötute arv. See avaldab survet palgakasvuks. Brutopalga kasv jätkub sel aastal eelmise aastaga samas tempos ja kiireneb järgmisel aastal koos majandusolukorra üldise paranemisega. Tänu tööjõumaksude alandamisele, kiireneb sel aastal aga netopalga kasv oluliselt. Sotsiaaltoetuste kergitamine annab täiendava panuse eratarbimise kasvu, mis on nii selle kui järgmise aasta majanduskasvus suurima mõjuga.
Kõige enam pidurdas eelmisel aastal ja pidurdab ka sel aastal hinnakasvu kütuse odavnemine. Samas hakkavad hinnad, sealhulgas toidu- ja energiahinnad, taas kasvama aasta teisel poolel. Selle aasta tarbijahindu kergitab enim aktsiisimäärade tõus. Aasta keskmine inflatsioon jääb aga väga madalaks. Järgmisel aastal hindade kasv kiireneb, seda peamiselt energia ja toiduainehindade tõusu tõttu. Riigi poolt reguleeritavad hinnad tõusevad tänu aktsiisimäärade tõstmisele. Meie hinnangul kasvavad hinnad sel aastal 0,3 protsenti ning järgmisel aastal 2,6 protsenti.
i
TÕNU MERTSINA, Swedbanki peaökonomist
