Eesti majandus on võrreldes eelmise kümnendi kiire kasvuga hoopis teises arengujärgus, kus jõukohaseks kasvuks kujuneb kolm-neli protsenti aastas.
Eesti esimese poolaasta üllatavalt aeglane majanduskasv ei olnud laiapõhjaline ja tulenes tugevnenud konkurentsist veonduse ja laonduse sektoris. Meile jõukohane kolme-nelja- protsendiline kasv on saavutatav juba järgmisel aastal. Kuigi kasv kujuneb aeglasemaks kui eelmisel kümnendil, on see siiski märksa kiirem kui ülejäänud euroalal.
Senisest aeglasem majanduskasv ja ka aeglasem inflatsioon tähendavad ettevõtjate jaoks seda, et tulude nominaalne kasv kujuneb edaspidi aeglasemaks. See peaks muutma ettevõtjad kulude kasvu osas valvsaks, sest riskiks on kitsenevalt tööjõuturult lähtuvad palgasurved.
Eesti arengut hakkab üha enam mõjutama see, et siin elavate tööealiste inimeste arv väheneb. Eelolevate aastate tootmismahu suurendamise keskne küsimus on seetõttu nii tööjõu hulk kui ka selle arendamine. Eestis on alarakendatuid ja töötada soovijaid, kes pole veel tööd otsinud, umbes 60 tuhat, kuid nende kaasamine eeldab tööandjatelt suuremat töötingimuste paindlikkust.
Tasub tähele panna Eestile olulise kaubandusparteri Soome raskuste põhjusi. Esiteks on Soomele tähtsad paberi- ja elektroonikatööstus hääbunud, viimane eelkõige tugevnenud konkurentsi tõttu. Teiseks on Soomes viimasel kümnendil kiirelt kasvanud tööjõukulutused, mis on vähendanud majanduse konkurentsivõimet.
Eesti eeliste seas nimetan Euroopa väikseimat riigivõlga. Oleme kriisist väljumas ilma kasvanud võlakoormata ja see pakub töökohti loovatele ettevõtjatele kindlust maksusüsteemi stabiilsuse osas.
Euroala riikide eelarved on väiksemas puudujäägis ja konkurentsivõime on paranenud, seda ka probleemsetes riikides. Kui prognoos peab paika ja inflatsioon püsib tagasihoidlik, siis jääb euroala baasintresside tase madalaks. See toetab majanduse arengut.
Pikema ettekande esitas autor konverentsil Äriplaan 2014, seda saab kuulata www.eestipank.ee
i
ARDO HANSSON, Eesti Panga president
