Praegusest majanduslikust madalseisust ja sellega kaasnevast tööpuudusest aitaks kergemini üle saada riigi toetus värsketele ideedele, mis loovad hea pinnase uueks ettevõtlustegevuseks ja töökohtade loomiseks. Minu koduvallas Saarel oleks üheks selliseks projektiks taastuvenergia kasutuselevõtmine.
Maaelu on kena ja nautimist väärt, kui oled keskmisest kõrgema sissetulekuga, hea tervisega ja ei kasvata lapsi. Vähekindlustatutele, põduratele ja peredele, kellel kooliealised lapsed, on elu maal alati omajagu raske olnud. Elamisel hõreda asustusega aladel ja olematu ühistranspordiga, mis ei võimalda juurdepääsu teenustele (lasteaed, kool, arstiabi, postipunkt, kauplus jne) ning raskendab inimeste osalemist aktiivses ühiskonnaelus, on paratamatult miinused
Arvestades valuküsimuste tõsidust, teeb eriti murelikuks praegu kestvate riigieelarvekärbete mõju omavalitsuste haldussuutlikkusele, mis on viimasel ajal päevakorraline küsimus. Möödunud nädalal Saare vallavolikogu arengu- ja eelarvekomisjonis arutlusel olnud eelarveprojektis ulatub puudujääk pärast olulisi kärpeid 2,5 miljoni kroonini. See on väga suur summa, kui arvestada, et Saare valla eelarve maht on 20 miljonit krooni.
Avalike teenuste osutamine ohus
Kavandatavad kärped kohalike omavalitsuste eelarvetele seavad ohtu avalike teenuste osutamise ja inimeste toimetuleku. Kasvava tööpuuduse tingimustes on aga vajalik suunata enam ressursse just kohalikesse eelarvetesse, et kindlustada inimeste minimaalne toimetulek.
Saare vallas on aasta alguse seisuga kokku 34 ametlikult registreeritud töötut. Raske on prognoosida, kuivõrd neid tulevikus juurde tuleb. Näiteks metsandussektoris, mis Saare valla inimeste jaoks oluline tegevusvaldkond, võib oodata töötute arvu kasvu.
Siin on probleemid kasvanud seoses RMK poolt läbi viidud metskondade reformiga. Konkurentsis ei suuda enam püsida väiksemad ettevõtted, kes tegelevad metsa ülestöötamise ja turustamisega. Sellistest ettevõtetest võib lähikuudel veelgi töötuid inimesi tulla.
Töötuse suurenemine tekitab vajaduse maksta suuremates summades sotsiaaltoetusi, kuid ka selles valdkonnas on riigi tugi (toimetulekutoetus) aastatega kahanenud keskmiselt kaheksa korda. Kui aastaid tagasi oli Saare vallas toimetulekutoetuste maksmiseks kasutada 800 000 kuni 900 000 krooni aastas, siis tänaseks on see langenud 128 000 kroonini.
Igati mõistusepärane ja loogiline oleks aga see, et tööpuuduse kasvades peaks riik toimetulekurahasid hoopis suurendama. Nii ei suudagi kohalik omavalitsus kindlustada elu hammasrataste vahele jäänud inimestele minimaalset toimetulekut.
Ühtne töötute aktiviseerimisvõrgustik
Omavalitsustel on võimalus ja moraalne kohustus olla töö kaotanud ja seda uuesti leida soovivatele inimestele koostööpartneriks ja abiliseks. Vaatamata viimasel aastal vähenenud riigi toetusele ja osade partneromavalitsuste vähesele koostöövalmidusele, toimib Torma, Jõgeva, Tabivere ja Saare vallas ühtne töötute aktiviseerimisvõrgustik.
Kümme aastat tagasi loodud töötute aktiviseerimissüsteem pakub võimalusi osaleda pikaajalistel töötutel tööharjutustel ja omandada uusi teadmisi ning oskusi koolitustel, käia psühholoogide ja teiste spetsialistide nõustamisel.
Oleme jõudnud riigis tööturu meetmete rakendamisel jälle aega, kus koolitada (ümberõpet korraldada) suudame, kuid töökohti luua ei suuda. Koolitustest on vähe kasu, kui me ei suuda inimestele vastaval erialal tööd pakkuda. Näiteks Luua Metsanduskool korraldab väga heal tasemel Forwarderijuhtide koolitusi, kuid kuhu need mehed tööle lähevad, kui paljud metsaettevõtted tegevuse lõpetavad?
Hakkepuidu kasutuselevõtt annab tööd
Minu vaated pole aga siiski läbi ja lõhki pessimistlikud. Arvan, et väljapääsuks on riigi toetus ideedele, mis pakuvad võimalusi ettevõtluse arendamiseks ja uute töökohtade tekkimiseks. Siin on veel tugevasti tegutsemismaad.
Olen veendunud et riiklik programm taastuvenergia kasutamiseks maapiirkondades loob juurde uusi töökohti, annab sissetulekuid maaomanikele, aitab otstarbekalt majandada, arendab inimeste ühistööd ja loob sotsiaalset turvalisust.
Hakkepuidu kasutuselevõtmine maapiirkonna munitsipaalkatlamajades, väikeettevõtetes, majapidamistes on otstarbekam ja riigi majandusarengu seisukohalt arukam kui rakendada tööle suured sooja ja elektri koostootmisjaamad. Juba seetõttu, et kulud transpordile on oluliselt väiksemad.
Jõgevamaal, eriti Peipsi piirkonnas on väheväärtuslikku metsamaad piisavalt, et kindlustada hakkepuiduga kõik olemasolevad ja uued kohalikud soojatootjad.
Viimasel ajal räägitakse palju innovatiivsusest kui imeväest, mis aitab meid majandussurutisest välja. Üldiselt mõeldakse selle all uue tehnoloogia ja tehnika kasutuselevõtmist, paljudel puhkudel jääb aga sõna kasutajale selle imesõna sisu tabamatuks.
Majanduslangusest kiiremaks väljumiseks peame kasutama enam oma riigi sisemisi ressursse: meie inimeste oskusi ja teadmisi, kohalikke loodus- ja maavarasid ning tegema koostööd. Taoliste lihtsate põhimõtete järgimine aitaks kaasa ka valitsuse usalduse taastamisele ja Eesti rahva ühtsuse tugevnemisele.
iii
JÜRI MOROZOV, Saare vallavanem
