Jah, praegune majandusolukord on paras pähkel. Meie majandus tõmbub kokku, sest oli varem õhku täis. Me toodame liiga kallilt, et müüa maailma neid tooteid, mida me müüsime neli-viis aastat tagasi. Lihtne arvutus näitab, et meie riiki tuleb praegu värsket raha kolm korda vähem, kui seda tuli buumiaastatel. 90 miljardist värskest rahast on saanud 30 miljardit.
Vaja sisukat kasvuvisiooni
Need ilmekad numbrid näitavad, et me peame leidma oma majandusele uue hingamise. Me peame leidma majandusele uue olemuse, kuivõrd selliste asjade natukene paremini tegemisest ei piisa. Ei piisa eelkõige jätkusuutlikuks kasvuks. Ka needsamad euro kriteeriumid on mõeldud selleks, et hinnata riigi suutlikkust selles majandustsoonis jätkuvalt hakkama saada. Jätkusuutliku tulevase kasvu küsimus peaks olema praegu põhifookuses.
Minu, arengufondi ja paljude Eesti ekspertide hinnangul vajame praegu sisukat kasvuvisiooni, jagatud pilti sellest, milline Eesti majandus kümne aasta pärast olema peaks ja mida me selle saavutamiseks lühemas perspektiivis ära peame tegema nii oma haridusotsustes, õiguslikus regulatsioonis kui milles iganes. Ilmselt peame me oma ühiskonnaga minema tervenisti uuele tasemele, kui me tahame edukate riikide sekka jõuda.
Ka enamik edukaid riike otsib praegu oma majandusele uut hingamist. Meetodid on erisugused, aga eesmärk sama – mõtestada riigi arenguvõimalused selles kriisijärgses maailmas. Sedasama teeb Soome, järgmisel esmaspäeval on neil kinnine arutelu, kus on kohal Nobeli preemia laureaadid ning kus arutatakse Soome nii-öelda heaoluriigi väljakutseid selles olukorras, kus ka neil lähevad ettevõtted riigist välja. IT läheb Aasiasse, tööstusettevõtted lähevad Rootsi, kuivõrd Rootsi kroon on ujuva kursiga ja on praegu odavam kui eurotsoonis Soome. Otsib Soome oma tulevikku, otsib seesama Singapur, otsib Iirimaa, suurtest riikidest rääkimata – Inglismaa, Ameerika Ühendriigid.
Mis kaupu müüme kümne aasta pärast?
Minu hinnang siinkohal on, et Eesti vajab praegu suurt plaani, nii-öelda seda kasvuvisiooni 2018. Kõik muud asjad on vajalikud ja neid tuleb teha, sealhulgas kärpimine. Selge on see, et tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.
Kuid selleks, et majandusega uuesti haljale oksale saada, ei ole meil valikut: me peame endale selgeks tegema,
milline see meie majandus olemuslikult kümne aasta pärast on. Mis kaupu me Eestist välja müüme? Kes neid toodavad? Kus neid inimesi koolitatakse? Kas neist praegustest piisab või ei piisa? Me peame suhteliselt detailidesse minema sellega, milline meie majandus võiks olla tulevikus ja mida praegu selleks mõjusalt ära teha.
Sellise plaani puudumisele on viidanud enamik majanduseksperte ja minu hinnangul on praegu seda teha parim võimalus kui kunagi varem. Vähemasti arengufondi poolt, kelle te siis kaks aastat tagasi või natuke enam asutasite, oleme me läbi viinud hulga seireid nii majanduse olukorra diagnoosimiseks (juba 2007. aastal oli tegelikult enam-vähem selge, mis majanduses viltu on) kui ka teiselt poolt siis eri sektorite läbilöögivõime analüüsimiseks. Just rahvusvaheliste trendide taustal oleme vaadanud töötlevat tööstust, teenusemajanduse eri nišše, finantsvahendust, tervishoiuteenuste eksporti, oleme vaadanud IT senisest mõjusamat kasutamist tulevikukasu nimel.
Muutustega alustamine on raske
Ehk siis meil on päris palju ainest selles osas, mis majandusel viga on ja millised meie realistlikud võimalused on. Küsimus on, et traageldaks üheskoos nendest ühe sisuka plaani kokku. Me oleme arengufondis valmis seda eest vedama, kuid samas me ei saa ega tohi seda üksi teha. Kogu Eesti mõttevägi tuleb kaasata ja vajaduse korral siis ka häid päid maailmast juurde tuua. Kuid üks on selge, et Lapi tarku ei ole olemas, me peame ise hakkama saama ja oma tee ise leidma.
Muutuste algatamine ühiskonnas on raske, kuid selleks te arengufondi lõitegi. Me teeme õiget asja – seda ütlevad nii eksperdid, kaasinvestorid, ettevõtjad kui maailmapraktika. USA 32. president Franklin Roosevelt ütles suure kriisi või suure depressiooni aegadel: “Tehke midagi! Kui see toimib, tehke seda veel, aga kui ei toimi, siis tehke midagi muud!” Nii innustas ta oma rahvast tegema midagi, et elu paremaks läheks. Nii asus ta USAd reformima ja valiti neli korda tagasi.
Minu sõnum teile praegu siin on, et teeme koos, head riigimehed, Eesti kasvuvisiooni 2018. Teeme selle ära ja viime selle mõjusalt ellu, siis võib kätt südamele pannes loota ja lubada, et me tõesti jõuame oma majandusega haljale oksale ning taas kord kirjutab kas või seesama Economist uuesti, et “Rolling Estonians are back!”.
iii
OTT PÄRNA, Eesti arengufondi juhatuse esimees
Arengufond on ambitsioonika ettevõtluse eestvedaja ja Eesti majanduse uute kasvuvõimaluste otsija.
