Viimase nädala jooksul avaldatud makronäitajad on olnud peaaegu eranditult positiivse hõnguga. Eksport kasvas septembris tervelt seitse protsenti, turistide arv samal ajal neli protsenti ja hinnang kolmanda kvartali majanduskasvule oli 2,1 protsenti (kvartaliga 0,2 protsenti). Kolmandas kvartalis näitasid võrreldes teise kvartali stagnatsiooniga paranevat majanduskasvu ka eurotsooni suurriigid Saksamaa (0,1 protsenti kvartaliga) ja Prantsusmaa (0,3 protsenti kvartaliga). Seega on ka välisnõudlus veidi paranenud, kuigi endiselt kidur.
Ekspordil on tõepoolest hakanud paremini minema. Juba teises kvartalis eksport enam ei langenud, nagu see oli ligi aasta seni teinud. Eksport oli üks kahest peamisest majanduskasvu panustanud tegurist kolmandas kvartalis. Paranenud eksport võimaldas tõusta töötleval tööstusel peamiseks majandusveduriks, vaatamata sellele, et ka jaekaubandus oli jätkuvalt stabiilne ja tugev, toimides endiselt ühe kasvumootorina.
Kuna majanduskasv oli kolmandas kvartalis (2,1 protsenti) veidi aeglasem kui teises (2,4 protsenti), pidid investeeringud olema endiselt väga nõrgad ja arvatavasti langesid. Sellele viitab ka ehitussektori lisandväärtuse langus, mis oli toodud välja ühe suurema kahanejana SKP-s lisaks haldus- ja abitegevustele ning kutse-, teadus- ja tehnikaaladele.
Veidi vastuolulisema pildi annab sama aja kohta avaldatud tööturustatistika, mis väidab, et ehitussektoris tööhõive jätkuvalt suurenes ning töötlevas tööstuses vähenes. Seega pole suund nendes sektorites siiani veel lõplikult selgunud.
Hõive tervikuna suurenes kolmandas kvartalis umbes sama palju, kui see kahes eelmises kvartalis vähenes. Kõige enam suurenes hõive majutuse tegevusalal ning kõige enam vähenes haldus- ja abitegevuste valdkonnas.
Samal ajal hõive suurenemisega oli ka tööpuuduse määr kolmandas kvartalis (7,5 protsenti) suurem kui kvartal tagasi (seitse protsenti), seda suurenenud aktiivsuse tõttu tööturul. Nii et taas on tööhõive ja töötuse määr liikunud ühes suunas, aga seekord teises suunas kui varasemates kvartalites.
Tööturg reageerib enamasti hiljem, kui toimuvad muutused majanduses. Kui juba tööturul on positiivsed arengud, siis peaks ka majanduse väljavaade olema paranenud. Mõneti on tööturul signaalid oodatust paremad, kuid võivad osutuda ka lühiajaliseks statistiliseks kõikumiseks. Esialgu ootaks lähitulevikus stabiilsuse säilimist tööturul.
i
RUTA ARUMÄE, SEB majandusanalüütik
