Sünnimaalt kaugemale elama asunud või sinna ajutiselt reisinud inimestele maitseb sageli kõige enam just koduselt toidulaualt tuttav söök ja jook. Sestap avasid Põltsamaalt pärit Mairika ja Aldis Uusküla aasta tagasi Hispaanias Malaga provintsis, Fuengirola linnas Costa Kohviku. Enamik külastajaid on eestlased ja soomlased, kohvikupidajad on arvestanud menüü koostamisel nende maitse-eelistusi.
Fuengirola linn paikneb Hispaania lõunarannikul. „Rannik on hispaania keeles costa, millest tuletasime oma toitlustusettevõttele esimese nime. Arvestades arvukaid kliente eesti ja soome kogukonnast, sai teiseks nimeks eestipärane kohvik. Võimalik, et meil on ainus kohviku nimega söögikoht väljaspool Eestit,“ rääkis Mairika Uusküla. Põltsamaa ühisgümnaasiumi lõpetanud Mairika õppis Mainori Kõrgkoolis turismi ja omandas samas valdkonnas teadmisi ka Soomes. Hispaaniasse siirdus ta esmalt praktikat sooritama ning töötas pärast gümnaasiumi selles riigis lapsehoidja ja hotelliteenijana. „Tundsime Aldisega puudust eestlastele suupärasest toidust. See ajendaski avama kohvikut, mille menüüs on suuresti arvestatud eesti ja soome köögiga. Pärast tutvumist mitme pakkumisga ostsime firma ja rentisime pinna,“ rääkis Costa Kohviku perenaine.
Kiluvõileib ja kartulisalat
„Olemuselt meenutab meie kohvik mõneti sööklat. Soojaks toiduks on sageli Kiievi kotletid, või böfstrooganov või šnitsel. Pakume ka hamburgerit, eestimaist õlut ja napsu. Firmaroaks võime julgesti pidada kartulisalatit ja kiluvõileiba, mis juba tuttavatele eestlastest-soomlastest klientidele koduse tunde tekitab, samadest rahvustest uutele külastajatele aga tõelise üllatusena mõjub. Võimalik, et oleme ainus toitlustuskoht Eestist kaugemal, kus kiluvõileiba pakutakse,“ arvas Mairika. Tema sõnul tellivad hispaanlased ja teised pigem lõunamaised rahvad põhjamaiseid roogasid harva. Neile maitsevad kõige rohkem kerged suupisted, tellitakse ka kohvi, mida Hispaanias valmistatakse ligi paarikümnel eri viisil. Mõnikord tuleb internetist eelnevalt järele vaadata, missugust kohvi kliendid parajasti soovivad.
Jättes äriregistrisse kirjutaud nimed kõrvale, on Mairikat sobilik nimetada Costa Kohviku perenaiseks ja Aldist peremeheks. Lisaks juhtimis- ja organiseerimistööle teevad nad kõik muu vajaliku, alates toidu lauda toomisest kuni koristamiseni. „Tegevust jätkub hommikust õhtuni ja päeva lõpus oleme päris väsinud. Kuumal suvel saime mõned tunnid päevas endale siiski rannas päevitamist ja ookeanis suplemist lubada,“ rääkis Mairika.
Käivad jalgsi tööle
„Me pole siiski kohviku ainsad töötajad. Kokk on näiteks ukrainlanna, kellega Aldis räägib vene ja mina hispaania keelt. Selle õppimisele aitas paljuski kaasa töötamine lapsehoidjana Kataloonias. Vahel tekib meil kokaga eriarvamusi. Näiteks oleme diskuteerinud seljanka valmistamisviisi ja maitse üle,“ rääkis ta. Uuskülade kodu on Costa Kohvikust poole kilomeetri kaugusel. Tööl käivad Mairika ja Aldis jalgsi, sest liiklus on tihe ja kohviku ees on ruumi peatuda praktiliselt ainult kaubaautodel.
„Costa Kohvik on terrassiga, kus kliendid suvel enamasti istuda soovivad. Elevust tekitas Eesti ja Hispaania vahelise jalgpallimatši vaatamine kohviku telerist. Hispaania telekanalid seda spordisündmust teadolevalt üle ei kandnud,“ rääkis Mairika Uusküla. Möödajalutavad eestlased jäävad sageli imestades seisma, kui televiisorist eestikeelset juttu luulevad.
Eelistatakse sularaha
Vestlesime Marikaga Hispaania ettevõtlustavadest. „Võrreldes Eesti ärikultuuriga, on siin paljugi erinevat. Arveldatakse enamasti sularahas. Netisuhtlusele või telefonikõnedele eelistakse silmast silma toimuvaid ärikohtumisi. Asjaajamise kiirus sõltub sellest, missuguse Hispaania piirkonna elanikuga parajasti kokku puutud. Näiteks hoiduvad andaluuslased (Andaluusia on suurim autonoomne piirkond Hispaanias – J. L.) küllap lõunamaise kuumuse tõttu liigsest rahmeldamisest, seepärast tuleb vahel mõne probleemi puhul nende poole kümneid kordi pöörduda,“ rääkis kohviku perenaine. Ta lisas ka, et toetusi alustavale või juba tegutsevale ettevõtjale Hispaanias ette nähtud pole. „Ise pead hakkama saama. Samuti puuduvad selles riigis ka lastetoetused, emapalgad jne. Kodutud peavad endaga ise toime tulema. Sellise poliitikaga pidurdatakse pagulaste alaliselt siia elama jäämist.“
Fuengirolas on ka eesti kool. Mairika ja Aldise kaks poega õpivad aga Hipspaania koolis. „Seni oleme siin vastu pidanud ja toime tulnud ning kavatseme kohviku pidamist jätkata. Mis tulevikus saab, eks seda näitab aeg,“ ütles pereema.
Kodumaal käib Uuskülade pere korra aastas. Viimati jõuti Tallinna päeval, mil pealinnas toimuv Tallinna trammi 130. aastapäevale pühendatud paraad eesotsas retrotrammi ja puhkpilliorkestriga parajasti lennujaama jõudis. Teada oli, et vanaisa tuleb lennujaama vastu, aga sellist vastuvõttu poisid küll ei oodanud. Pärast paraadiga trammidepoosse sõitmist viis reis kauged külalised harjumatus roheluses ja jaheduses Põltsamaale.
JAAN LUKAS
