Teisipäeval esitles Maire Herman Jõgeval Betti Alveri muuseumis oma teist luulekogu “Pärand”. Looming põhineb autori isiklikel kogemustel.
Luuletaja sõnul on raamat kokkuvõte tema elust, pealkiri “Pärand” on seega sümboolse tähendusega – jäädvustus autorist. Luuletaja viib lugeja rändama oma lapsepõlve, kus väike tüdruk kevadisel ajal vanaema kannul sammus. Või tunneb lugeja ära vana kase, mis praegugi Jõgeva Selveri kõrval platsil kasvab. Vastvalminud luulekoguga alustas autor möödunud sügisel, tema sõnul sai ta inspiratsiooni pimedast hingedeajast.
“Olen loodusehing ja võtan kõike loodusest vahetult vastu. Loodus tekitab palju inspiratsiooni,” rääkis luuletaja. Sügisel alustatud kogumikule pani autor punkti kevadel.
Emotsioon käivitab
Maire Hermani luulelooming sünnib emotsioonide ajel. Lugu hakkab luuletaja peas oma elu elama. “Pilt tuleb silmade ette, kirjutan, mida näen,” kirjeldas ta. Read võivad paberile tekkida viie või kümne minutiga, aga iga teksti algusele peab kaasa aitama emotsionaalne tõuge. Luuletaja soovib, et tema kirjutatu lugejat puudutaks. Paljud, kes tema tekste on lugenud, on tunnistanud, et näevad samasuguseid pilte. “Mõistan, et ma ei ole sellel rännakul üksi, inimestele läheb minu luule korda.”
Maire luuleande tõi esile emotsionaalselt väga raske hetk umbes kümne aasta eest. “Nutsin ja kirjutasin. Pärast olin ka ise üllatunud, et ma midagi sellist kirja panin,” tunnistas ta. Maire päris esimene luuletus on nüüdseks küll kadunud, kuid neli algusrida on tal praegugi meeles. Aastaid tegeles Maire kirjutamise ja kustutamisega, kuni sõbranna ja tema luulekogude illustreerija Aave Lentso ütles, et need on nii head luuletused, teeme raamatu. Nii sündiski 2013. aastal esimene kogumik “Tuul”. Kolmandat luulekogu Maire Herman praegu ei planeeri. “See tuleb iseenesest, kui on õige aeg,” avaldas ta naerdes.
Kirjandus on südamelähedane
Juba viieaastaselt hakkas Maire vanema õe ja venna kõrvalt n-ö kirjatähtedega raamatuid lugema. Kirg kirjanduse vastu pole sest asjast kadunud. Ta loeb väga palju, korraga on mitu raamatut käsil. Suur lugemus rikastab sõnavara ja parandab väljendusoskust.
Mairele on südamelähedane Betti Alveri looming. Poetess oli tema kinnitusel väga lahtise sõnaga ning julge ütlemisega, Alveri ridadest leiab väljendusjulgust ka Maire.
Ta peab ennast vanamoodsaks luuletajaks. Olles katsetanud vabavärssigi, on ta ikka armsa ja traditsioonilise luule juurde tagasi pöördunud. “Praegusel noorel luuletajatepõlvkonnal on uskumatult hea stiil. Kuid ma ei pea oluliseks moodsa teksti järgimist,” sõnas ta.
MARGE TASUR
