Seoses Jõgevamaa arengustrateegia koostamisega on alates augusti algusest Jõgevamaa riigimajas aru peetud, milline võiks olla maakonna tulevik erinevates eluvaldkondades aastani 2035 ja edaspidigi. Ettevõtlust ja tööhõivet käsitlenud arutelul tõusid esile probleemid seoses maakonna mainega ja eluaseme leidmisega.
Neljapäeval arutleti Jõgeva riigimajas selle üle, millised on maakonna võimalused ettevõtluses ja tööhõives. Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Marve Millendi sõnul vajab selgust küsimus, kas Jõgeva maakonnal on olemas identiteet ja kas niisugust maakonda on üldse vaja. Millend lausus tööhõive teemat kommenteerides, et inimese jaoks on kõige olulisem, et töötasu tõuseks. Sel juhul ei lahkuks tööealised Jõgevamaalt. „Väga oluline on ka korralike eluruumide olemasolu, et rahvas siia jääks ja siia tuleks,“ lisas ta. Riigikogulane Aivar Kokk tõstatas küsimuse, kui aktiivselt on Jõgevamaa kolm omavalitsust kasutanud soodsat võimalust ehitada üürikortereid. Ta juhtis tähelepanu sellele, et Jõgeva lähistele on rajamisel tehas, kuhu vajatakse suurel hulgal tööjõudu ja sellega seoses ka täiendavat elamispinda. Riigikogu liikmena ei olnud ta nõus väitega, et omavalitsustele raha juurde ei tule, sest riik on langetanud otsuse, et suurendab omavalitsustele eraldatavat raha ka järgmisel aastal.
Aivar Kokk kinnitas, et kõik võimalused Jõgevamaa arenguks on loodud, kui maakonnas osatakse ja suudetakse need ära kasutada. Põltsamaa abivallavanem Karro Külanurm lausus, et ka Põltsamaa vallas on üürikorterite teemat arutatud ja üks ettevõtja on selles osas huvi üles näidanud. Palamuse piirkonna väikeettevõtja Terje Rudissaar lausus, et ehitus- ja arendustegevus peaks olema samuti üks tuleviku prioriteet. Rudissaare sõnul ei ole Jõgevamaal pärast 1990. aastat ühtegi suuremat korterelamut ehitatud. Noored vanu maju ei taha ja seetõttu on neid keeruline maakonda saada.
JAEK-i arenduse, terviseedenduse ja siseturvalisuse konsultant Maiu Veltbach märkis, et eelnenud arutelude käigus on jõutud arusaamiseni, et omavalitsused ja ettevõtjad peaksid elamispinna probleemi lahendamisel aktiivselt koostööd tegema.
Ettevõtlusmess uuesti elule
Rühmatöö tulemusena koorusid välja mitmed ideed maakonna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna ning sellega seotud probleemide lahendamiseks. Eesti Töötukassa Jõgeva osakonna juhataja Liina Võsaste sõnul räägitakse viimasel ajal üha rohkem välistööjõust ning seda Eesti ettevõtetesse järjest ka lisandub.
Ta nentis, et töötukassal on piisavalt raha, et tööjõudu koolitada, kuid neid, kes koolitust vajaksid, on väga vähe. Jõgevamaa ettevõtted vajaksid paremat reklaamimist ning ettevõtjad võiksid omavahel tihedamat koostööd teha. „Kui ühel ettevõtjal on tarvis midagi, mida toodab mõni teine Jõgevamaa firma, ei peaks ta otsima seda näiteks Harjumaalt, vaid saaks selle siin maakonnas tegutsevalt ettevõtjalt,” lisas Võsaste.
Tema sõnul võiks hakata Jõgevamaal korraldama suuremat ettevõtlusmessi. Samas tehti ettepanek korraldada selline mess suuremas linnas. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Jõgeva talituse juhataja Taivo Tali tõdes, et Jõgeva maakonna kuvand on halb. Selle parandamiseks peaksid maakonna elanikud ise sellest positiivselt rääkima. Tali arvates tuleks tõsisemalt mõelda ka võõrtööjõule. Selle suuremal arvul Eestisse saamine eeldab riikliku migratsioonipoliitika muutmist. Tali sõnul võiksid maapiirkondades tööjõumaksud madalamad olla, mis võimaldaks ettevõtjatel maksta töötajatele kõrgemat palka. See omakorda tooks Jõgevamaale rahvast Eesti suurematest linnadest. Riiklikul tasandil võiks kehtestada kinnisvaramaksu, et ei tekiks tühjalt seisvat kinnisvara. Maks peaks olema maapiirkondades madalam. Tali arvates võiks ääremaadel ka elektri hind ettevõtetele madalam olla. Nii riigi kui omavalitsuse poolt peaks ettevõtlusega alustamisel, ettevõtte laiendamisel või uude asukohta viimisel olema vähem bürokraatiat ja rohkem tuge.
Kaugtöövõimaluste parandamine
Jõgevamaal võiks rohkem olla nn uue majanduse ettevõtteid, näiteks IT, biotehnoloogia. Sellega seoses peaks looma kaugtöövõimalusi, mille puhul on kõige olulisem hea internetiühendus.
Terje Rudissaar lausus, et kaugtööd ei pea inimene alati tingimata kodus tegema. „Haldusreformi järel jäid osaliselt tühjaks mitmed endised vallamajad, mille ruume saaks nüüd kaugtöö tegemise kohana kasutada,” tõi ta näite.
Ettevõtluskonsultant Enn Valguse sõnul on ruumide murega tema poole pöördunud alustavad ettevõtjad. Maakonnas peaksid olema spetsiaalselt ette valmistatud tööstusalad, kuhu saaks võimalikult kiiresti ja lihtsalt ettevõtte rajada. Põllumajandussektoris, millel on Jõgevamaal suur osakaal, peaks toimima tihedam koostöö ja turundus. Rudissaar märkis, et kohalikud omavalitsused ja riik peaksid võimalikult vähe ettevõtlusse sekkuma. Tema sõnul on tööseadusandlus tänasele ettevõtlusele jalgu jäänud. „Ettevõtluse toimimisel on oluline osa ühistranspordil, et inimesed ka hajaasustusega maapiirkondadest piirkonna- või maakonnakeskusse tööle saaksid käia. Ühistransport oleks vaja integreerida ettevõtteid teenindava transpordiga,” ütles ta.
Aivar Koka sõnul võiksid Jõgeva rongipeatuse lähedal seista elektriautod, millega maainimene hommikul linna sõidab ja õhtul koju tagasi läheb.
Arutelul osalenud olid üksmeelel selles osas, et Jõgevamaa kuvand vajab parandamist, ja pakkusid välja, et maakond vajaks oma ERR korrespondenti, kelle abiga maakonda puudutavad uudised üleriigilistesse tele- ja raadiokanalitesse jõuaksid.
Ideed Jõgevamaa maine parandamiseks
Tuleks ehitada üürimaju
Ettevõtted võiksid rohkem välistööjõudu kasutada
Taaselustamist vajab ettevõtlusmess
Ettevõtlusmaksud peaksid madalamad olema
Kaugtööks tuleb luua paremad võimalused
Ühistransport tuleks integreerida ettevõtteid teenindava ühistranspordiga
Maakond vajab oma tele- ja raadiokorrespondenti
TOOMAS REINPÕLD
