Kui mõtleme Eesti viimase paarikümne aasta arengutele, siis võime öelda, et oleme ise päris tublid olnud, ent peame tunnistama, et meil on olnud ka häid sõpru, kes õigel hetkel ühes ja teises asjas abikäe on ulatanud. EELK Jõgeva koguduse jaoks on viimased viisteist aastat justkui heaks haldjaks olnud Hämeenlinna lähedal Renkos elav Maija-Liisa Stahl. Tänavu vabariigi aastapäeva paiku autasustati teda Jõgeva linna aumärgiga.
Maija-Liisa Stahl (71) on suurema osa elust sotsiaaltööd teinud, ent noorena pidas ta mõnda aega ka Soome Motospordiföderatsiooni sekretäri ametit. Eestisse sattuski ta esimest korda 1965. aastal seoses Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal toimunud rahvusvahelise motovõistlusega. Võistluse jälgimise kõrvalt jäi tal aga aega ka siinsete olmetasandi probleemide märkamiseks. Näiteks jäi talle silma see, milliseid narmendavate servadega sipupükse ja riidest lastesaapaid ühes Tallinna turu müügiputkas pakuti. Ta sai kohe aru, et Soomest toodud kasutatud rõivad ja jalanõud oleksid tunduvalt kvaliteetsemad kui need, mida siinmail uuest peast pakutakse.
Nii hakkaski Maija-Liisa Stahl Eestisse humanitaarabi tooma ammu enne seda, kui see üldteada ja -tunnustatud tegevuseks sai. Esialgu meenutas see kohvritega üle piiri käimine natuke salakaubavedu, ehkki selle eesmärgiks polnud raha teenimine, vaid laste- ja vanadekodude aitamine. Hiljem hakkasid Maija-Liisa ja tema abikaasa Ilpo Toivonen abisaadetisi tooma sõiduautoga, lõpuks aga juba väikebussiga. Ilpo ongi Maija-Liisale kõik need ligemale viiskümmend aastat tema vabatahtlikus heategevustöös toeks olnud.
Kui Eesti iseseisvus, hakkasid paljud Soome kogudused endale Eestist sõpruskogudust otsima. Maija-Liisa kodukogudus, Renko kogudus leidis endale sõbrad Jõgevalt. Maija-Liisa mäletab, et tema ja Ilpo tulid esimest korda Jõgevale siis, kui kogudust oli asunud juhtima Rene Alberi ning Aia tänaval asuvat endist lasteaiahoonet oli asutud kiriklaks ümber ehitama.
Politsei eskordi saatel
“Kui Jõgevale jõudsime, ei osanud me kirikut kusagilt otsida. Siis nägime politseinikku ja pöördusime tema poole, aga ka tema ei osanud esimese hooga öelda, kus kirik on. Kui seletasin, et tegemist on endise lasteaiahoonega, sai ta lõpuks aru, kuhu meil minna on vaja, ning sõnas lahkelt: sõitke minu järel. Nii saabusimegi esimest korda siinsesse kiriklasse politseieskordi saatel,” meenutas Maija-Liisa Stahl muiates.
Nüüdseks on temast ja Ilpost Jõgeval ammu omainimesed saanud. Nad toovad siia regulaarselt riidekraami, mida müüakse koguduse poes. Sel viisil teenitud raha aitab koguduse igapäevakulusid katta. Renko kogudus toetas 2010. aastal ka Jõgeva kirikla katuse vahetamist ning toetussumma kokkusaamisel tegid suurema töö ära just Maija-Liisa ja Ilpo. Renkolaste abiga saadi kiriklasse hiljuti veel kaminahi ja õhksoojuspump. Kaks aastat tagasi, kui Ilpol 80. sünnipäev oli, palus ta juubelikülalistel endale kingitusi mitte tuua, vaid annetada kingituse jaoks mõeldud raha Jõgeva kogudusele. Nii kogunes päris märkimisväärne rahasumma, mille Ilpo kogudusele isiklikult üle andis.
Sedalaadi tegusid võiks üles lugeda lõputult, ent samas pole Jõgeva kogudus kaugeltki ainus, keda Maija-Liisa ja Ilpo Soomest kogutud annetusraha ja esemetega toetanud on. Abi on nende vahendusel saanud ka Jõgeva haigla, Elukaare hooldekodu, Metsatarekese lastekodu ja Kiigemetsa kool. Jõgeva haiglale on nad näiteks toonud funktsionaalseid voodeid, laboriseadmeid ja riideabi.
“Laboriseadmeid pole me küll alati kasutada saanud, sest meie standardid on natuke erinevad. Riideabi kulub meile aga marjaks ära. Tänu sellele saame tervisehädadega meile sattunud eluheidikud pärast puhastes riietes haiglast välja saata,” ütles Jõgeva haigla ravijuht Kalle Piiskoppel.
Maija-Liisat ja Ilpot seovad koostöösidemed ka Tartu Lastekaitseliidu, Tartu laste turvakodu, Kaagvere erikooli ning paljude teiste asutuste ja organisatsioonidega. Ning peale Jõgeva koguduse on nad nüüd omainimesed ka Avinurme koguduses.
“Kui Rene Alberi otsustas 2003. aastal Jõgevalt ära Avinurme tööle minna, siis oli meil alguses tunne, nagu oleks kallis sugulane kaugele kolinud. Aga siis küsisime endalt: miks me ei võiks lisaks Jõgeva kogudusele ka Avinurme kogudust abistada? Need kaks kohta pole ju teineteisest sugugi kaugel,” rääkis Maija-Liisa.
Tema ja Ilpo on kinkinud Avinurme kogudusele näiteks iskliku raha eest ostetud hõbedast armulauakannu ja pateeni. Lisaks sellele tellisid nad Avinurme kabeli tarvis suure krutsifiksi ja küünlajalad.
Autasud üllatuseks
Avinurme kogudus esitas möödunud aastal Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumile taotluse, et Maija-Liisa Stahli ja Ilpo Toivoneni autasustataks EELK koostöömedaliga. Taotlus rahuldati ning Avinurme koguduse esindusel oli au autasud ise kohale viia.
“Leppisime renkolastega kokku, et tuleme Avinurme koguduse ansambliga nende kirikusse kontserti andma, aga tuleku peapõhjuse jätsime saladuseks,” ütles Avinurme koguduse õpetaja Rene Alberi. “Nii et Maija-Liisale ja Ilpole oli see päris suureks üllatuseks, kui nad kirikuliste ette kutsusime ja medalid üle andsime.”
Jõgeva koguduse juhatuse esimees Mare Rosin tunnistas, et EELK koostöömedali taotlemine oli neilgi kavas, ent avinurmelased jõudsid paraku ette. Ent vahet pole, kelle initsiatiivil asi teoks sai, sedalaadi tunnustust väärisid Maija-Liisa ja Ilpo kindlasti.
Küsimusele, mis teda sellisele vabatahtlikule tööle on tõuganud, vastas Maija-Liisa, et tema enda eluteele on sattunud mitmeid heategijaid ning ta on edaspidi püüdnud talle tehtud head teistele edasi anda.
“Olin üsna väike, kui mu isa suri. Pärast seda andis ema mu teise perre kasvatada. Kogesin kasuvanemate juures tõelist hoolitsust ja armastust. Mõeldes sellele, kuidas mind ennast elus on aidatud, olengi tundnud vajadust teisi aidata Samas võin öelda, et teisi aidates teeb inimene alati ka endale head,” ütles Maija-Liisa.
Tal on Soomes aastakümnete jooksul välja kujunenud tugev võrgustik inimestest ja organisatsioonidest, kes on altid rahalisi ja esemelisi annetusi tegema.
“Kui levitan selles võrgustikus infot, et mul on Eestisse toomiseks mingeid kindlaid asju vaja, siis reageeritakse sellele elavalt,” ütles Maija-Liisa. “Näiteks kui mul oli hiljuti üht beebivoodit vaja, siis saime neid lõpuks kuusteist. Korraldame koguduse juures ka heategevusmüüke ning ostame teenitud raha eest vajalikke asju.”
Peaaegu eestlane
Aja jooksul on Maija-Liisa õppinud Eestit päris hästi tundma ning ta soovib siinseid kultuuri- ja loodusväärtusi ka oma kaasmaalastele tutvustada. Nii korraldabki ta aeg-ajalt soovijatele huvireise Eestisse. Viimasel ajal käiakse tihti rikkalike puutöötraditsioonidega Avinurmes ja Peipsi ääres vanausuliste juures. Maija-Liisa on ka suur käsitööfänn ning soetanud endale ja oma lastele ka eesti rahvarõivad.
“Ma olengi peaaegu nagu eestlane juba,” ütles Maija-Liisa. “Meil on siin palju sõpru ja tuttavaid ning me tunneme ennast siin väga koduselt.”
Küsimusele, kui tihti nad Eestis käivad, vastas Maija-Liisa: “Tuleme siis, kui buss jälle kraami täis saab.”
See juhtub kord-paar kuus. Detsembris käiakse tihemini, sest siis on vaja mitmele poole jõulukingitusi tuua. Ka Jõgeva ja Avinurme koguduses kujunevad jõuluaegsed kohtumised eriti südamlikuks. Pärast jõuluteenistust pakuvad Maija-Liisa ja Ilpo kirikulistele soomlaste traditsioonilist jõulutoitu riisiputru ja marjakisselli ning jagavad koguduseliikmetele kingituseks kohvi ja jõuluküünlaid.
Jõgeva koguduse head haldjad Maija-Liisa ja Ilpo pole enam esimeses nooruses ja viimasel ajal on mõlemal terviseprobleeme olnud. Eesti vahet kavatsevad nad käia, kuni tervis lubab.
“Mine tea, võib-olla hoiabki see abisaadetiste kogumine ja siiatoimetamine meid veel püsti, muidu oleksime ehk juba ammu voodis pikali,” ütles Maija-Liisa.
Annetuste Eestisse toimetamine pole tegelikult üldse odav lõbu: transpordile kuluvad summad on päris suured ja need maksab heatahtlik abielupaar kinni omast taskust.
“Aga muid kalleid hobisid meil pole!” kommenteeris Maija-Liisa naerdes.
Temal ja Ilpol on tegelikult päris suur pere. Nende lapsed ja lapselapsed ei pane aga pahaks seda, et nad suure osa oma ajast ja rahast lahetaguste naabrite aitamisele kulutavad. Tõsi, hiljuti juhtus siiski üks väike naljakas intsident.
“Lapselaps unustas hiljuti külas käies oma kaisukaru meile. Kui helistasin ja ütlesin, et mõmmik meile jäi, nõudis lapselaps, et vanemad selle kohe ära tooksid, sest mine tea, muidu sõidab see varsti juba abikoormas Eesti poole,” naeris Maija-Liisa.
Rene Alberi, endine Jõgeva koguduse ja praegune Avinurme koguduse õpetaja:
“Kui Maija-Liisa käis 2002. aastal Jõgeva koguduse kümnendal sünnipäeval, siis ütles ta tabavalt, et tema on Jõgeva ja Renko koguduse vaheline nabanöör. Kahe koguduse suhteid on tõepoolest eelkõige tema ja ta abikaasa Ilpo alal hoidnud. Kui mina 2003 Avinurme tööle tulin, hakkasid nad ka siin käima.
Maija-Liisa ja Ilpo olid tulles kohe omainimesed, justkui oma vanemad või vanavanemad. Seepärast pole nende puhul tekkinud kunagi probleemi, nagu mõnede teiste väliskülaliste puhul, et kuhu nad majutada või mida neile süüa pakkuda: neile kõlbab kõik see, mis meile endilegi.
Maija-Liisa ja Ilpo on mõlemad hea huumorisoonega. Mäletan, kuidas neli aastat tagasi Avinurme elulaadikeskust avati. Algul peeti n-ö ametlikke kõnesid, aga siis tuli Maija-Liisa oma vigases eesti keeles uut keskust tervitama ning pani kokku tulnud rahva “elama”.
Elus pole midagi juhuslikku. Peame jumalat tänama selle eest, et need inimesed meie teele on juhatatud. Ei kujuta ettegi, kuidas Avinurme või Jõgeva kogudus oma kirikueluga hakkama saaks, kui meil selliseid abistajaid poleks.
Maija-Liisa Stahl
-
On sündinud 19. jaanuaril 1943.
-
Sattus esimest korda Eestisse 1965. aastal Soome Motospordiföderatsiooni sekretärina ja hakkas pärast seda koos abikaasa Ilpo Toivoneniga siia väikestes kogustes humanitaarabi tooma.
-
On töötanud suurema osa oma elust sotsiaalametnikuna.
-
On 1990. aastate lõpust olnud Soome Renko koguduse ja EELK Jõgeva koguduse vaheliste koostöösuhete vedaja.
-
On peale Jõgeva koguduse toonud humanitaarabi ja rahalisi annetusi Jõgeva haiglale ja hooldekodule, Metsatarekese lastekodule, Kiigemetsa koolile, Avinurme kogudusele, Tartu Lastekaitseliidule jt asutustele ja organisatsioonidele.
-
2013. aastal autasustati Maija-Liisa Stahli ja Ilpo Toivoneni Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku koostöömedaliga.
-
2014. aastal pälvis Maija-Liisa Stahl Jõgeva linna aumärgi.
RIINA MÄGI
