Jõgeval Betti Alveri muuseumis avati 1939. aastal Põlvamaal sündinud kunstniku Maie Paiveli maalide näitus.
Maie Paivel on õppinud Tartu kunstikoolis moe erialal, töötanud moekunstniku ja dekoraatorina õmblusvabrikus Baltika ning dekoraatorina Teaduste Akadeemia termofüüsika ja elektrofüüsika instituudis. Ta on vaheldumisi maalinud pastellide ja õlivärvidega. Alustas õlimaalidest ja teda paelusid maastikud. 1985. aastas on Paivelil olnud üheksa personaalnäitust.
Põhjus, miks Maie Paiveli näitus just Betti Alveri muuseumis toimub, peitub asjaolus, et Lõuna-Eestis pärit ja Elva lähistel elav kunstnik on andnud oma loomingu hoida Laiuse kirikuõpetaja Margit Nirgile.
„Maalima hakkas ta väga intensiivselt 80ndatel,“ ütles õpetaja Nirgi näituse avamisel. „Maie Paiveli maalid on seotud tema hinge olemusega. Ta on väga religioosne inimene, tubli luterlane, kes on tundnud sügavat huvi ka teiste religioonide, sealhulgas budismi vastu,“ rääkis ta.
Nüüd on Betti Alveri muuseumis vaadata põhiliselt looduspildid ning suur osa tema töödest on praegu Laiuse pastoraadis.
„Mõtlesime seda näitust kavandades tema töödele, kus ta on portreteerinud Eesti kultuuritegelasi ja kirjanikke, seal hulgas Betti Alverit. Esialgu tahtsime selle panna üles Laiuse pastoraadi teise korruse saalis, kus oli alguses köstrite korter ja kunagi on Selanud Juhan Liiv. Tublid mehed, kes pilte kahepoolse teibiga üles panid, ütlesid, et neil seisavad ka peeglid niiviisi seinas,“ rääkis Nirgi. Pildid kukkusid aga siiski seintelt alla. „Maalid ise kannatada ei saanud, aga me pidime hakkama tegelema raamide taastamise ja uute klaaside hankimisega,“ selgitas kirikuõpetaja.
Loodetavasti jõuab ka esialgu kavandatud väljapanek muuseumi. Seekordsel näitusel on esindatud peamiselt loodusmaalid, aga ka mõned figuraalsed kompositsioonid. „Maie Paivel maalib iseenesestmõistetavaid asju nõnda, et need võivad vaataja võpatama panna. Loodan, et Maie Paiveli tööd võiksid liikuda rändnäitusena meie maakonna paikades. Et tema vaimsus, tema tööde rõõm ja kurbus ning pisarad oleksid rahvale valla ka siis kui kunstnik ise enam maalida ei näe,“ rääkis õpetaja Nirgi.
ANDRA KIRNA
