Inimese sisemaailma rikkust tõestab oskus läbi sügava mõtte- ja tundemaailma vaadata tagasi oma elus toimunud sündmustele ja mõneti ka ette. Seda teeb ka aastavahetuse intervjuus Jõgevamaal ja kogu Eestis tuntuks saanud ühiskonnategelane Mai Treial, kellel lõppeval aastal täitus väärikas arv aastaid mitme eluetapi algusest.
Mai on üks neist, kes tuli toonasesse rajoonikeskusesse Jõgevale kaugemalt, kuid hakkas end siin peagi koduselt tundma ja ühtlasi hea elukeskkonna, hubasuse ja hoolivuse eest ka ise hea seisma.
Mai Treiali poliitilised põhimõtted on säilinud tänaseni, ehkki tema lemmikerakond, Eestimaa Rahvaliit, on tänaseks ajalukku jäänud. Suures poliitikas olles on tal alati südames olnud pealinnast ja suurematest keskustest kaugemal elavad inimesed oma rõõmude ja muredega. Mai oskab rõõmu tunda ka elu pisiasjadest, mis teeb temast õnneliku inimese ka elu keerulisematel aegadel.
Lõppev aasta on ikka nii tagasi- kui ka ettevaatamise aeg. Millist vaadet on Teie mõtetes 2020. aasta lõpul rohkem või on need tasakaalus?
On olnud oluliste sündmuste aasta, nii ühiskonnas kui ka isikliku elus. Aasta 2020 on ajalukku kirjutatud mitmeski võtmes suurte tähtedega. Tänavune aasta oli n-ö revolutsiooniline, näidates kätte need kohad, mis võivad olla vägagi haprad, kus mitte miski pole enam endine ja vajab uusi lähenemisi ning lahendusi. Seda nii majanduslikus kui ka inimlikus võtmes. Esimest korda taasiseseisvunud Eestis tuli rahva tervise kaitseks kuulutada välja eriolukord. Koroonaepideemia on saavutamas pandeemia mõõtmeid ja see paneb muretsema. Kuidas edasi, oleneb meist kõigist. Kadri Hundi laulusõnadel, et üksteist peab hoidma tuulte ja külma eest, on suurem tähendus kui kunagi varem. Kõik aastad pole ühtemoodi head ega halvad.
Liiga palju negatiivset muutub aga vaimule ja kehale kurvavaks. Kuivõrd püüate halba unustada?
Ega elu polegi mustvalge, väga tabavalt on öelnud kirjanik, Aafrikas sündinud esimene nobelist, Albert Camus, et elu on su valikute summa.
Inimlikult on mõistetav, et õnnelikud soovime olla kõik ning omada häid suhteid teiste inimestega. Eks iga traagiline sündmus tekitab kurbust, teadmatust, hirmu. Minevik saadab meid kõikjal, igal ajahetkel on omamoodi rõõmud ja raskused, see on ju elu loomulik osa.
Arvan, et ma ei ole eriti allaandja. Olen tahtnud olla elus „õppija“, rabeleda halvast seisust välja, eneseski midagi muuta, uskuda, et ikka leidub headust. Suudan andestada palju, rohkem küll teistele, endale kahjuks vähem. Suudan unustada halba, lubades endale iga kord sealt õppust võtta, sõlmimaks enda ja maailmaga rahu.
Tänavu möödus viiskümmend aastat Teie kolimisest Jõgeva linna. Millised olid esmamuljed sellest paigast?
Kohver kogu kaasavaraga näpus, seisin 1. augustil 1970 Jõgeva raudteejaama platvormil, (nagu tuntud filmis). Mind ootas ees soe tuba ja lahke pererahvas, kus võisin elada seni, kuniks päris oma kööktoaga korter sisustuse sai. Sel hetkel ei teadnud, et sellest linnast saab minu kodulinn pikkadeks aastateks. Armas väike, roheline linnake hoopis teistsuguse kesklinna hoonestusega. Mäletan õitsvaid pojengipuhmaid ja armast purskkaevu kultuurikeskuse ees. Kultuurikolde tagamaal, rohealal, maandusid aeg-ajalt haigeid transportivad helikopterid. Polnud veel paljusid kortermaju. Jõgeval tegutses Aleksander Orase juhtimisel aiand, paljude aastaringsete lillesortide ja muu tarviliku kasvatamiseks.
Töötasite aastaid Jõgeva Kommunaalettevõtete kombinaadis. Mida seal tegite? Ega noorema põlvkonna inimesed vist ei teagi, millega see ettevõte tegeles?
Jõgeva Kommunaalettevõtete Kombinaadis töötasin inseneri ja meistrina aastatel 1970–1981, sealhulgas ühe aasta ka tänavakoristajana. See oli aeg, kui üks lastest ei saanud veel lasteaeda aga raha teenida oli vaja. Töötasin ka teadusliku organiseerimise (TTO) insenerina, täitsin ka sekretäri ja personalitöötaja tööülesandeid. Olles tehnikumis lõpetanud asjaajamise organiseerimise eriala tehnik-organisaatori kutsega, sobis see töölõik päris hästi. Mul oli au osa saada professor Raoul Üksvärava loengutest. Hiljem kohtusid meie teed uuesti, töötasime mitmed aastad koos riigikogus.
Jõgeva Kommunaalettevõtete Kombinaadil olid struktuuriüksused kolmes linnas: Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees. Tegevusvaldkondi oli palju: heakorratööd, teede ja tänavate ehitus- ning rekonstrueerimistööd ja hooldus, talvel lumetõrje. Eraldi suur töölõik oli vee- ja kanalisatsioonimajandus, trasside ehitus ja hooldus, soojamajanduse korraldamine. Keeruline oli leida heakorra- ja teetöölisi ning katlakütjaid. Töö oli füüsiliselt raske, näiteks ühes vahetuses tuli katlasse käsitsi kühveldada tonne kivisütt. Sagedased olid veeavariid, juhtus olukordi, kus majad jäid kütmata ning radiaatorid lõhkesid. Tänapäeval tegelevad nende teenuste osutamisega eriasutused, abiks on ka erinevaid riiklikke ja eurofondide vahendeid.
Kolmkümmend aastat tagasi nimetati taasiseseisvuvas Eestis rajoonid maakondadeks, täitevkomiteed maavalitsusteks, nende esimehed maavanemateks. Teie olite sel perioodil Jõgeva maasekretär. Kui paljud protsessid maakonnas Teie tööst sõltusid?
Maasekretäri ülesannete hulka kuulus koostöö toonaste külanõukogudega. Nn reformiülesandeid oli päris palju: Eesti avaliku halduse areng ehk haldusreform (1989–1999), mil maakonna linnad ja vallad said omavalitsusliku staatuse. Aastast 1994 said maakondadest riikliku regionaalhalduse üksused. 20.–22.juunil 1992. aastal toimunud rahareformi ettevalmistamine oli väga suur töö just kohalikel omavalitsustel ning vastutusest ei jäänud kõrvale ka maavalitsused.
Maavalitsuse otsesesse vastutusalasse jäi aastaid kestnud omandireformi algus, millega tagastati või kompenseeriti omanikele või nende pärijatele õigusvastaselt võõrandatud vara. Töötasin toona maasekretärina, kes seda komisjoni juhtis.
Kohalike omavalitsuste taastamine, raha- ja omandireformide korraldamine oli väga keeruline etapp. Tagasi mõeldes, meil ei olnud varasemat kogemust ja palju korralduslikku tuli ise õppida ja sisustada.
Kuidas toonased jõgevamaalased üldse muutusi enda ümber talusid?
Minu arvates olid inimesed vaba turumajandusele omaste omandisuhete loomisel valmis uuega kaasa minema. Muidugi omandi- ja maareform kiskus õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamisel või kompenseerimisel palju valusaid haavu lahti. Reformid ettevõtete ja eluruumide erastamisel ning põllumajandusreform, mis olid mahult väiksemad kui maareform, leidsid lahenduse lühema ajaga. Maareform oli ju ka tehniliselt keerukam ning tõi vaidlusi. Ja ma arvan, et seda tunneme veel ka täna.
Oma kodupiirkonna haldusreformi järgse Jõgeva vallavolikogu esimeses koalitsioonis olite koalitsioonis, nüüd aga opositsioonis. Need seisundid on Teile tuttavad ka suurest poliitikast riigikogus. Mis on ühe või teise positsiooni plussid ja miinused?
Põhiseadus paneb omavalitsusele hulgaliselt parteideüleseid kohustusi. Opositsioon on vajalik, see on üks demokraatlik võimalus mõjutada ning kontrollida, kas siis kohaliku või riigivõimu funktsioone täidetakse eesmärgipäraselt. Opositsioonil on erinevaid õigusi õigusloome protsessis osalemiseks.
Kahtlemata on koalitsioonis olles valijatele antud lubadusi parem realiseerida. Et enamikel juhtudel on tegemist koalitsioonivalitsustega, kus koos töötavad mitu erakonda, n-ö lahustuvad kompromisside tegemise vajadusest lähtuvalt lubadused tahes tahtmata. Eks poliitika olegi kompromisside kunst. Kokkuvõtvalt, nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajatel on oma valijad, kelle huve tuleb esindada.
Mida arvate, ehk pidanuks ka eelmine koalitsioon kavandama selliseid suuri projekte nagu Jõgeva keskväljaku ehitamine, promenaadid, Virtuse uuendamine?
Valla eelmine koalitsioon seadis rõhuasetuse pooleliolevate objektide lõpetamisele: Palamuse ajakohase ujulaga lasteaia ja Jõgeva põhikooli ning Jõgeva linnaraamatukogu hooned, Torma põhikooli, sotsiaalkorterite ja Torma mõisa valitsejamaja restaureerimine. Sadalasse rajati uus lasteaiarühm. Kolmanda suurprojektina oli rajamisel Jõgeva haigla juurde valla tervisekeskus, projekti elluviimise aeg aprill 2020 kuni detsember 2021. Suurim investeering (üle 1,3 miljoni euro) oli ka tänavavalgustuse renoveerimisse. Kuremaa lossi katuse vahetusse. Jõgeva valla spordihoone projekteerimisse, nende valmimise tähtaeg oli maikuus 2020. Mõeldi ka linna keskväljaku projekteerimisele. Nii et eelmine koalitsioon tegeles suurprojektidega aktiivselt.
Kuulute Jõgeva vallavolikogus Keskerakonna fraktsiooni, kuid erakonna liige pole. Kas Teie lemmikerakond oli Rahvaliit?
Rahvaliidu liikmeks olemine oli mulle suur au ja ka suur vastutus. Olen tänulik erakonnakaaslastele Rahvaliidu maailmavaate südamega elluviimise eest ja tänulik Rahvaliidu valijatele ning toetajatele. Rahvaliit seisis maarahva püsimise eest ja tegutses selle nimel, et elu oleks võimalik kõikjal Eestimaa nurkades.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga ühineda ei soovinud?
Rahvaliidu alustaladele ja põhimõtetele viidates, erakond, kes on seisnud inimväärse elu võimalikkuse eest kõikjal Eestimaal, siis uue erakonna programmi sõnum ei kanna edasi paljusid Rahvaliidu väärtusi. Rahvaliit oligi rahva liit, mis keskendus ühiskonna sidumisele. Uus erakond EKRE on paljuski ühiskonda vastandanud.
Te olete ka ise ühe erakonna Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna looja. Miks selline erakond loodi? Mida suutis erakond korda saata?
Eesti Pensionäride ja Perede Erakond moodustati 1991. aastal, asutaja ja esimene esimees oli Harri Kärtner. Mina olin erakonna esimees viis aastat, kuni liitumiseni Eestimaa Rahvaliiduga. 1994. aastal moodustasin ka erakonna Jõgevamaa organisatsiooni. Erakonna eesmärk oli perede ja pensionäride – vähekindlustatud ühiskonna gruppide – huvide eest seismine. Sel perioodil tõusid pensionid ja toetused päris jõudsalt, kehtestati ka edasise tõusu tingimused. Et oma püüdlustele ja tegevusele laiahaardelisemat jõudu anda, mitte jääda nišiparteiks, tuli jõud ühendada. Nii liitusimegi Rahvaliiduga.
Tänavu möödus kakskümmend viis aastat ka sellest, kui Teid valiti esmakordselt riigikogusse. Kandideerisite Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse nimekirjas. Kuivõrd sellistel ühendustel oleks paika ka tänases poliitikas? Kuidas on aegade jooksul riigikogus muutunud poliitiline kultuur?
Arvan, et erakondade nimekirjad valimistel annavad valijale parema selguse, mida on oodata. Ka valimislubaduste täitmisel on erakondadel suurem vastutus, valija saab jälgida, kuidas tema valitud erakond oma sõna peab ja saab otsustada, kas neid järgmisel korral usaldada. Ühenduste puhul on võimalus vastutuse hägustumiseks.
Riigikogu ja poliitiline kultuur – hea küsimus. Ajalugu tunneb mitmeid skandaale, nagu „tupitsa tegemine“, mis on nimetuse saanud kähmlusest riigikogus üsna vabariigi algusaastail. Või minu riigikogus töötamise aegadest pärit nn pikkade nugade öö sildi all tuntust kogunud vastasseis. Tõsi, siis kähmluseks ei läinud. Iga skandaal või jõuga läbi surutud otsustus ampsab tüki kultuurist. Hea käitumise näiteks võib tuua Mart Siimanni vähemusvalitsuse, siit on palju õppida. Kahjuks on viimastel aastatel tulnud poliitilisse kõnepruuki palju jõhkrust, valetamist, vihakõnesid, üksteisele ärategemist … see teeb haiget. Ega selline käitumislaad ühiskonna sidususe mõttes kasuks ei tule.
Kuidas ennast poliitikas üldse määratlete, parempoolne, konservatiiv, liberaal, vasakpoolne? Või hoopis tsentrist?
Tsentrist pisut paremal. Pean oluliseks seista sotsiaalse ja tasakaalustatud regionaalse arengu eest.
Mida arvate, kas igal inimesel on olemas mõni poliitiline vaade, ka siis, kui ta sellest isegi ise ei tea. Kas peaks olema?
Kui jälgida erakondade reitinguid, siis saab väita, et 2/3 inimestest teeb valikuid poliitilise vaate alusel. Ühel kolmandikul vastajatest hetkel valikud kas puuduvad või ei soovita neid avaldada. Arvan, et peaks olema poliitiline vaade, on kindlam, et sinu huvid saavad nii omavalitsuse kui ka riigi tasandil esindatud.
Jõgeva eakate ühenduse Arukate Akadeemia Facebooki lehel „Elurõõm“ olete sageli jaganud looduspilte . Mis Teid looduses ennekõike paelub?
Looduse vaheldusrikkus ja ilu. Mis saab olla kaunimat kui lõokese trillerdamine sinitaeva all ja kevadiselt lõhnav must muld. Või joovastavalt lõhnav ja õitsev rukis, suvine lilleküllus aias ja nurmedel ning läheneva vihma lõhn. Näha linnukesi pesa punumas ja poegadega askeldamas. Või kuulata vaikust ja jälgida pilvefiguure, näha härmas muinasjutulist metsa. Seda ilu meie ümber on õnneks veel nii palju. Püüan seda ilu ka endaga kaasa võtta, fotodele jäädvustada ja ka teistega jagada.
Olen kuulnud, et Teie hobi on male. Millised suhted on selle mänguga praegu, on Teil vahet kas mängida mustade või valgete malenditega?
Malel on olnud minu nooruspõlves oluline koht, kaheksanda klassi õpilasena mänginud välja naiste laual kolmanda järgu. Hiljem on malelahinguid ikka olnud, just kommunaalettevõtete kombinaadis töötamise aegadel. Nüüd paraku ei ole aastaid enam malenuppe tõstnud, vaid pisut aidanud lastelastel malega tutvust teha. Viimastel aastatel on rohkem malekäike saanud siiski teha poliitilisel malelaual. Selles kompromisside kunstis ei ole oluline, kas on valge või must vigur. Aga muidu on valge meeldivam, just kombinatsioonide valiku seisukohalt. Hobidest on nüüdseks malest kaalukama koha leidnud aiandusega tegelemine.
Milliseid linde ja loomi olete Jõgeva ümbruses märganud?
Meie maakodu juures on iga-aastased oodatud külalised tuntud rändlinnud ja talvised söögimaja külalised. Osa neist pesitsevad nendele ehitatud majakestes, teised jälle loovad endale ise kodu. Pääsud on pesitsenud meil aastaid, kahjuks igal aastal see millegipärast ei õnnestu. Kevadine sookurgede tants ja nende ettevalmistus sügiseseks rännuks. Väike kirjurähn ehitas endale elektriposti otsa alasi, nüüd on puust post asendatud kivisega ja ilmselt on tal tulnud leida uus koht. „Võitleme“ ka harakaperega, kes kipub väikestele laululindudele liiga tegema ja marjavarastest rästastega. Üheksakümnendate algul jalutasid õuepeal põldpüüd, neid peaaegu enam ei näe. Üle mitme aasta kuulsin möödunud suvel taas rukkirääku. Jänesed ja metskitsed on armsad ja kaunid, kes teevad ka muret, nende toidulauale on nii mõnigi põõsas ja puu oma elu jätnud. Näinud oleme karu ja ilvese jälgi ning marjaaias kähriku tegutsemist.Mõni nädal tagasi aga nägin esmakordselt looduses hunti … nagu rebasepoistest veel vähe oleks.
Millega loote endale ja oma perele jõulu ja aastavahetuse meeleolu?
Aukohal on ikka jõulukuusk, ehted ja küünlad ja muu kaunistus on muidugi ajas muutunud. Laste ja lastelaste kasvades oli tore aeg kohata päkapikke toimetamas, piparkookide küpsetamine ja tubade ühine kaunistamine. Kui lapsed olid juba suuremad, siis valmistas igaüks jõululauale oma retsepti järgi toidu. Minu vingerpussiks ja üllatuseks sai, kust keegi võis leida pipratera. Meie pere traditsiooniks on koguneda igal jõuluajal minu juurde ühisele jõululõunale.
Kas olete uusaastaööl kunagi õnne valanud?
Vaid mõni kord.
Kuivõrd naudite uue aasta saabudes ilutulestikku?
Ikka naudin. Valgusinstallatsioonid on väga võluvad, edaspidi võiks hakata neid rohkem kasutama.
Millest sooviksite näha und esimesel ööl 2021. aastal ja kas see unenägu võiks täituda?
Ma jalutan ühes rohelusega täidetud aias, kus veesilmad vulisevad vahelduseks roosidele ja kaunitele põõsastele. Aia sügavuses märkan üht imeilusat ehitist. Astun sisse ja mind võtab vastu meeldiv valgus, talveaias on istet võtnud kenad prouad kohvitasside juures. Taamal näen, et vanemad härrad vestlevad omavahel, on palju erinevaid ruume, kus tegutseb palju inimesi … ja siis ma tean, et see ongi Jõgeva kesklinnas asuv päevakeskus. Lõpuks ometi. Ja siis ma ärkan, oli see uni vaid? Ei, see ongi nii, teen jalutuskäigu linna.
MAI TREIAL
Sündinud: 22. mai 1952. a Palupera külas, praegu Elva vald, Tartumaal
Hariduskäik
* Tartu Riiklik Ülikool, jurist 1987
* Tallinna Kergetööstuse Tehnikum, tehnik organisaator
1970 (asjaajamise organiseerimise eriala)
* Palupera 8-kl Kool 1967
Teenistuskäik
* XI Riigikogu 2007–2011
* X Riigikogu 2003–2007
* IX Riigikogu 1999–2003
* VIII Riigikogu 1995– 1999
* Saare Vallavalitsus, jurist 1994–1995
* Jõgeva Rajooni Täitevkomitee, sekretär,
* Jõgeva Maavalitsus, maasekretär 1987–1994
* Kohaliku Tööstuse ja Kommunaalelukondlike Ettevõtete
Tööliste ametiühingu Jõgeva Rajoonikomitee esimees
1981–1987
* Jõgeva Kommunaalettevõtete Kombinaat, meister, insener
1970–1981
Osavõtt esinduskogudest
* VIII, IX, X, XI Riigikogu
* Jõgeva Linnavolikogu 1993–2017;
* Jõgeva vallavolikogu 2017– kuni käesoleva ajani
Poliitiline tegevus
Eesti Pensionäride ja Perede Liit, 1994. aastal asutasin Jõgeva organisatsiooni ja olin selle esimees kuni erakonna juhiks
valimiseni. 1997 saab erakond uue nime Eesti Pensionäride ja Perede Erakond, mind valiti erakonna esimeheks, viis aastat (1995 kuni 19.06.2000). Sel kuupäeval liitus Eesti Pensionäride ja Perede Erakond Rahvaliiduga, mind valiti mitmeks mitmeks aastaks erakonna aseesimeheks ja juhatuse liikmeks
Kuuluvus muudesse ühendustesse
* Eesti Juristide Liit, olnud mitmel korral ka volikogu liige
Mittetulundusühing Eesti Pere esinaine
* Jõgeva Linna Tarbijaühing asutaja ja esimene juhataja
* Eestimaa Rahvaliidu naisühenduse Epp asutaja ja mitmel aastal esimees
* Eestimaa Rahvaliidu eakate ühenduse Tegusad asutaja ja juhatuse liige
JAAN LUKAS
