Kirikumõisa talust Äksi kiriku vastas on võimalik osta pea kõiki kodumaiseid marjasorte, suve- ning säilitusõunu ja soovi korral ka kitsepiima. Kogu toodang kasvab perenaise Liina Nugise hoolest täiesti mahedal kujul.
Kirikumõisa mahetalu aiamaa on justkui heas mõttes Tootsi peenar, kus kõrvuti kõrguvad vaarikataimed, kõrval kasvavad võrgu all maasikad, nende vahel on mõned vaod kartulit, uba, hernest ja küüslauku. Oma aiamaad kaevab ja hooldab perenaine Liina üksinda ning peamiselt käsitsi. “Elukaaslane pragab vahel, et aiamaa on sellises seisus, et traktoriga üldse ligi ei pääse,” rääkis Liina, kinnitades, et maa käsitsi kaevamine polegi nii ajamahukas, kui arvata võiks. Maasikataimede sügisene hooldus käib põletiga: taimed põletatakse leegiga ja see peatab näiteks lestade leviku.
Kirikumõisa talu peamine tuluallikas on õunaaed. Umbes tuhat õunapuud annavad hooajal tublisti saaki, mida perenaine isiklikult Tartu turul müümas käib. Kokkuostjatega pole Liina Nugise sõnutsi tulus äri ajada, sest kohaliku õuna kokkuostuhind on niivõrd madal, et kui transpordikulud juurde arvata, peaks müüja sellisel juhul hoopis ise peale maksma. Õnneks asub Äksi küla Tartule üsna lähedal ning Tartu turult pole perenaine pidanud veel kaupa koju tagasi tooma. “Siiski pean müüma kodumaist õuna pea sama odavalt, nagu müüakse Poolast toodud õunu. Tarbija ostab ikka seda, mis on odavam. Sageli küsitakse küll, et kuidas ma saan kodumaist õuna nii madala hinnaga müüa ning siis peangi selgitama, et kõrgemat hinda küsides jääks kaup lihtsalt kätte,” rääkis Liina Nugis.
Tartu avaturg paistab hääbuvat
Õunu müüb Liina Tartu avaturul nende valmimise ajast kuni külmade tulekuni. „Õunad pean saama enne külmakraade müüdud, sest müügikoht asub väljas ning inimesed külmaga turule ei kipu,“ nentis ta. Minevamad sordid on säilitusõun ’Talvenauding’, ’Krameri Tuviõun’ ning ’Karksi Renett’. Perenaine ise hindab kõrgelt õunasorte ’Sidrunkollane Taliõun’ ja martsipanimaitseline ’Sõstraroosa’.
Konkurents Tartu turul kodumaise õuna müüjate osas peaaegu puudub. Peale Liina käib seal iga päev eestimaiseid ubinaid pakkumas vaid üks müüja. „Eks ole neid ka, kel paar puud linnas koduaias on ning käivad nendelt korjatud saaki turul müümas, kuid õunakasvatajaid peale minu ja selle teise seal kauplemas pole,“ märkis Liina ja avaldas samas kahetsust, et Tartu väliturg on hakanud aasta-aastalt hääbuma. Et müügitegevuses jätkusuutlik olla, pole välistatud ka uue müügipaiga otsimine.
Kirju sõstramoos
Mustsõstraistandus laiub Kirikumõisa talus kahel hektaril. Tavaliselt korjab Liina oma põõsastelt tonnijao marju. Tänavu on mustsõstraid tavapärasest vähem, sest kevadel olid õitsemisajal ilmad jahedad. Neidki marju müüb Liina Tartu turul. Marjakilo keskmine hind on kaks eurot või pisut alla selle. “Tartu turul pole nõutav märkida kauba päritolu ning kahjuks tegutsevad seal ka kauplejad, kes müüvad Leedust toodut kodumaise pähe, seda keegi ei kontrolli. See viib turuhinna alla ning nii peavad ka kohaliku marja müüjad oma hinda vastavalt korrigeerima,” nentis Liina.
Kuna Kirikumõisa talu toodab mahevilju, on neil välistatud igasugune kemikaalide kasutamine väetamisel ja kahjuritõrjeks. Väetise eest hoolitseb seal neljapealine kitsekari. Liina teeb kitsepiimast kohupiima ning sellest üle jäävat vadakut kasutab ta kahjurite tõrjeks. “Kitsepiima müüki ma väga propageerinud pole, kes siiski küsima tuleb, saab vajaliku koguse kätte. Kitsi lüpsan ma käsitsi ning tarvitan piima peamiselt ise või teen sellest kohupiima, mis meie koertele väga maitseb,” selgitas perenaine. Igatahes toodab pisike kitsepere täpselt nii palju sõnnikut, et Kirikumõisa talu aiamaadele rammu jagub. “Vahel tuleb oma kitsede sõnnikust isegi puudu,” tunnistas perenaine.
Tulevikus soovib Liina Nugis väärindada erinevaid sõstrasorte. “Mul on veel paar sõstrasorti istandusest puudu,” selgitas Liina, kes teab, et lisaks tavapärasele punasele, valgele ja mustale sõstrale on veel olemas roosat, rohelist ja kuldset. Tema meelest oleks vahva keeta näiteks eri värvi sõstardest kirjut moosi, kuid enne, kui sellega tegelema hakata, tuleb eestlased nii-öelda “sõstrausku” pöörata ja tõestada, et lisaks maasika- ja vaarikamoosile passib saiale ja pudrule suurepäraselt ka hästi keedetud sõstramoos.
EILI ARULA
