Algus 30. septembri Vooremaas
Uuel Eesti ajal tunnustati Madise tegevust ning talle anti 1994. aastal Eerik Kumari looduskaitsepreemia. Kannatanud viimaseil aastail järjest süveneva Parkinsoni tõve käes, lahkus Madis Aruja 12. märtsil 1995 maisest ilmast.
Madis Aruja jõudis avaldada kolm raamatut ja olla ühe raamatu põhiautor. Ajalehtedes ja ajakirjades ilmus tal umbes 160 kirjutist. Madise stsenaariumi järgi vändati 1975. aastal terava sisuga veekaitse probleeme käsitlev film “Janu vee ääres”, mis leidis asjatundjate poolt erinevat vastukaja, sest filmis toodud reostajad polnud just parimad sellekohased näited. Ajakirjas Eesti Loodus ilmus temalt aastail 1968-1979 kokku 16 kirjutist, mõni neist koguni läbi mitme numbri. Siis tuli aga 15aastane paus. Tema viimane artikkel pealkirjaga “Quo vadis, looduskaitse” nägi nimetatud ajakirjas trükivalgust alles 1994. aastal. Madis on teinud kaastööd ka Eesti entsüklopeediale, avaldades selles teatmeartikleid eriti Lõuna-Ameerika hüdrograafiast.
Madis Arujast on lühike isikulugu Eesti entsüklopeedia 14. köites (2000) ja Eesti spordi biograafilises leksikonis (2011). Pikemalt on temast kirjutatud teoses Eesti orienteerumise sünd ja hiilgeaastad. Toogem sellest lõpuks paar Madist iseloomustavat katkendit. Geograaf Ilmar Kask on märkinud: “Meesterahvaga linnud ja lilled tavaliselt ei seostu. Madisega küll, ta oli hästi looduslähedane. Natuke romantiline ja tundeline. Ta oli seltskonnas tasakaalustaja, tema olemus oli rahustav, sõbralik.” Filoloog Kersti Vink on aga leidnud: “Orienteerujana oli Madis Aruja oma aja üks karismaatilisemaid suurkujusid. Inimesena oli Madis ilusate ideaalidega romantiline isiksus, kes pidas tähtsaks eetilisi põhimõtteid. Kogu tema olemust varjutanuks justkui mingi sordiinne nukrus.” (Viirsalu 2006: 410).
Lõpetuseks
Õppinud aastail 1958-1963 Tartu ülikooli geograafia osakonnas majandusgeograafia erialal, omistati Madis Arujale pärast diplomitöö (tänapäeval magistritöö) Eesti NSV kalapüük ja kalatööstus kaitsmist ja riigieksamite sooritamist geograafi, keskkooli geograafiaõpetaja kvalifikatsioon.
Ülikoolist oli ta saanud päris hea ettevalmistuse edaspidiseks tegevuseks, kuigi tema stuudiumi ajal ei õpetatud majandusgeograafia tudengeile üsna mitut olulist ainet, näiteks geodeesiat, biogeograafiat ja teisigi, mida lõpetanul olnuks hiljem vaja. Samal ajal jäid Madisel tulevases töös kasutamata ülikoolis õpitud majandusgeograafilised tarkused ja pedagoogilised oskused. Nii et majandus-geograafiliste teadmiste viimaseks rakenduseks jäigi tal diplomitöö. Oma tõelise kutsumuse leidis Madis Aruja looduskaitse alal tegutsedes. Just looduskaitsealane töö kujunes talle vajaduseks.
Madis kuulus üldiselt elujaatajate hulka, kuid tervise halvenedes avaldas ka teistsuguseid mõtteid. Kui saatsime 1979. aastal Tartu Pauluse surnuaiale meie – ülikoolis ühel kursusel õppinud geograafiatudengite – hulgast esimesena lahkunud Arvo Kisperi, ütles Madis järsku, et tema on järgmine. Selline mõtteavaldus üllatas, sest ülikooli päevil leidsid kaastudengite juures imetlust nii tema suur vastupidavus kui ka muud head kehalised omadused.
Tänan abi eest Indrek Arujat, Reet Kivissoni ja Asta Rummat.
(Lõpp)
OTT KURS
