Viimaste kuude toiduainete hinnatõusud on teinud väga paljude inimeste meele mõruks. Paraku pole loota, et jõulumelus ja uue aasta saabudes hinnad langeksid. Vastupidi, hinnad tõusevad ja ei aita selle vastu ka kramplikud kinnitused, et euro hindu ei tõsta. Peaminister on öelnud, et hinnatõusus on süüdi põllumehed, kes toiduaineid ekspordivad. Rahandusminister kiirustas omalt poolt kinnitama, et hinnatõusu põhjused on väljaspool Eestit ja riigil ei olevat üleüldse võimalik mitte midagi selle pidurdamiseks ette võtta. Mõlemad ministrid esitavad veendunult oma reformierakondlikke dogmasid, mis aga pole tegelikkuses ei majanduskriisi eel ega ajal vett pidanud.
Riigi otsused halvendasid ettevõtluskeskkonda
Me võiksime valitsust julge ja resoluutse eelarve kärpimise eest justkui kiita. Aga me ei tohi jätta küsimata, et järsku oleks saanud hakkama ka väiksema kärpimisega, kui valitsus ei oleks “mullimajanduse” kasvu ajal oma rumala eelarvepoliitikaga kriisitulele hagu alla ajanud.
Kangelaslik võitlus iseenda ülesblufitud eelarve väiksemaks lõikamisel, üleöö tõstetud käibemaks ja panganduskriisist tulenenud laenukraanide kinnikeeramine koos turgude kukkumisega lõidki kokku kombinatsiooni, mis pani ettevõtluse hinge vaakuma.
Eestis ei jäänud ettevõtjatel muud üle kui hinge kinni hoides oodata, et teiste riikide hiiglaslikud abipaketid tõmbaksid sealse ettevõtluse käima ja päästaksid ka Euroopa serval asuva ja välisturgudest sõltuva Eesti majanduse. Meil vedas! Paljuski tänu Rootsi ja Saksamaa, aga ka teiste riikide jõupingutustele on kriis ka meil läbi saamas. Üheks kriisist väljumise kaasaandeks on toiduainete hinnatõus. Ja siinjuures oleks ilmselge liialdus väita, et meie halvas seisus ei ole oma osa valitsuserakondade Reformierakonna ja IRLi lihtsameelsel majanduspoliitikal.
Madalam käibemaks sobib kõikidele
Toiduainetetööstused asusid kriisi “poomisnööri” lahti harutama. Kuna laenukraanid olid ikka veel kinni, oli neil kõige lihtsam püüda raha arengu tarbeks tarbijatelt. Ärakukkunud käivetega kaubandus keeras hinnatõusule omakorda vinti juurde. Tänases vähendatud palkadega Eestis on aga toiduainete hinnad väga paljude jaoks talumatult kõrged. Me oleme olukorras, kus toit maksab sama palju või isegi rohkem kui mujal Euroopas, aga palgad on kordades väiksemad.
Ainult seitsmes Euroopa Liidu riigis pole toiduainetel käibemaksuerisust. Paljudes riikides on see koguni null protsenti. Sotsiaaldemokraatide arvates peab Eesti siin muu Euroopaga ühte jalga käima ja kehtestama toidule madalama käibemaksumäära. Ka uuringud näitavad, et mida suurem on ühiskonna kihistumine, seda tõhusama mõjuga on toidukaupade käibemaksu alandamine.
Kriitikud räägivad, et kogu vaheraha pistab taskusse kaupmees ja hinnad ei lange. Usun, et kõigile on selge, et tiheda konkurentsi ja kukkunud käivete tõttu on kaubandusketid tegemas mida iganes, et suurendada oma käivet ja turuosa. Madalam hind loob selleks kindla võimaluse.
Rahandusminister on öelnud, et parim rohi elu kallinemise vastu on tootlikkuse tõus ja sellest tulenev majanduskasv. Just nimelt! Toiduainete madalam käibemaks mõjutab positiivselt nii põllumajandust kui ka toiduainetetööstust, hoides töökohti, andes arenguraha ja tekitades tugeva vastusurve hinnatõusule.
Madalamast maksust tulenev odavam toit on võla tasumine Eesti inimestele, kes on pidanud valitsusliidu lihtsameelse rahanduspoliitika tõttu rihma pingutama. Ettevõtjatele on see aga riigipoolne abipakett, mis jäi õigel ajal tulemata.
i
JAANUS MARRANDI, Riigikogu maaelukomisjoni liige, sotsiaaldemokraat
