Äsja lõppenud kooliaasta Jõgevamaal veetnud vahetusõpilastest on kõige pikem kodutee ees Marlis Schellil. Ning koju jõudes saab ta vaid nädala-paar puhata ja peab siis uuesti kooli minema: Tšiilis, kus ta elab, on nimelt algamas mitte suvi, vaid talv. Nii et kooliaasta käib seal täie hooga.
“Tšiilis kestab kooliaasta märtsist detsembrini,” ütles Marlis, kelle täielik nimi on Marlis Marlene Schell Ulloa. “Meil on palju katoliku koole, ka mina käin ühes sellistest. Päev algab meil hommikupalvusega. Tunnid on aga üsna lärmakad, sest kui klassis on 43 õpilast ja kõik tahavad rääkida, siis ei saagi vaikne olla.”
Tundides valitsev vaikus (vähemasti võrreldes Tšiili koolitundidega) polnud muidugi ainus, millega Marlisel Palamuse gümnaasiumi vahetusõpilasena harjuda tuli. Harjumatu oli tema jaoks näiteks ka see, et koolis ei kanta koolivormi, et kõiki vahetunde ei veedeta õues ning et hommikul üksteist kohates ei kallistata ega anta põsemusi, vaid lihtsalt teretatakse ning sedagi tihti vaid mokaotsast.
Üldiselt elas Marlis enda arvates siinsesse ellu siiski päris kiiresti sisse. Iseasi oli eesti keel: selle õppimiseks käis muidu 11. klassis õppinud Marlis kolmanda klassi emakeeletundides.
Marlise “eesti ema”, sihtasutuse Tartumaa Turism projektijuht Katrin Loss ütles, et Marlisega eesti keeles vabama suhtlemise võimalus tekkis jõulude paiku, ent päris selgeks pole ta meie keelt saanudki.
“Oleme paljusid sõnu ja käibefraase pidevalt korranud ja Marlise “eesti õde” Karolyn pani kodus kõigile asjadele kleepsuga eestikeelse nime külge, ent seni tuleb meil omavahelisel suhtlemisel ka inglise ja hispaania keel appi võtta,” ütles Katrin Loss ning lisas, et vahetusõpilased (Marlis on nende peres juba teine selline “kasulaps”) annavad tahtmatult toreda panuse sõnaloomesse. Ühel hommikul küsis Marlis Katrinilt näiteks “Kuidas magasid?” asemel “Kuidas unema?”. Lambatalle pilti nähes kilkas ta aga: “Oi, natuke lammas!”
Kasulik piim
Eesti toitudega harjumine oli Marlise meelest keeleõppimisest lihtsamgi. Eesti ja Tšiili köögis on nii sarnast kui ka erinevat. Näiteks kartulit süüakse päris palju ka Tšiilis. Samas ei tehta seal näiteks pannkooke ega tunta kohukesi ja hapukoort. Need kolm asja hakkasid Marlisele Eestis väga meeldima. Ta õppis isegi toidu kõrvale piima jooma, ehkki tema kodumaal sellist kommet pole. “Eestis olles sain aru, kui oluline toiduaine on piim,” ütles Marlis.
Üks põhjus, miks Marlis just Eestisse vahetusõpilaseks otsustas tulla (algul kaalus ta ka Rootsi või Hollandisse minekut), oli see, et Eesti kohta loetu põhjal hakkasid teda huvitama meie kultuuritraditsioonid, mille üheks oluliseks osaks on laulu- ja tantsupeod. Vahetusaasta jooksul sai temastki koorilaulja: ta liitus Palamuse segakooriga Kuus Õuna. Kahjuks polnud tänavune aasta nn suure laulupeo aasta, ent vähemasti maakonna laulu- ja tantsupeo kogemuse sai Marlis kätte.
“Kooris laulmine meeldis mulle väga,” kinnitas tüdruk. “Hämmastav, et siin on nii palju koore ja nii palju inimesi tegeleb pidevalt laulmisega. Tšiilis vaadatakse vabal ajal pigem filme.”
Eriti lähedaseks sai Marlis koorikaaslaste Sille ja Tiinaga, sest nendega käis ta lisaks kolmapäevastele lauluproovidele ka pühapäeviti koos maalimas. Katrin Lossi sõnul meeldisid Marlisele ka Kaitseliidu korraldatud laagrid (Katrin on lisaks põhitööle ka Palamuse kodutütarde ja noorte kotkaste rühmajuht). Tema kodumaal sellist militaarse kallakuga noorteorganisatsiooni ei ole ning isegi sõna “militaarne” on seal maa ajaloost tulenevalt pigem veel tabu.
Kolme miinuskraadiga paanika
Nagu kõigile vahetusõpilastele, meeldis ka Marlisele Eesti loodus. Tema enda kodumaal on looduslikud tingimused piirkonniti väga erinevad. On kõrbealasid, on järvede- ja vihmarohkeid alasid ning mägedes lundki, ent kogu maad katvat paksu lumevaipa nägi ta Eestis esimest korda ning see pakkus talle suure elamuse, eriti koos kolmekümnekraadise külmaga.
“Tšiilis vallandub juba kolme külmakraadi juures täielik paanika,” naeris Marlis.
Tema meelest on Eesti tore koht ka selles mõttes, et siin on elu üsna turvaline ega tule ette suuri looduskatastroofe. Tema kodukandis (ta elab Tšiili lõunaosas Temuco lähistel) on maavärinarisk näiteks ülikõrge.
Vahetusaasta jooksul jõudis Marlis koos oma siinse perega, aga ka omapäi käia päris paljudes Eestimaa paikades.
“Mängisime ka palju lauamänge. Maailma mälumäng venis Marlisega mängides oluliselt pikemaks, sest talle tuli ju küsimusi tõlkida. Samas arendas see meie enda väljendusoskust: pidime kogu aeg asju lihtsamate sõnadega seletama või sünonüüme otsima,” rääkis Katrin Loss.
Marlis on Katrini sõnul aldis meeldivaid üllatusi serveerima. Kui ta koos sõpradega või YFU (õpilasvahetust koordineeriv organisatsioon Youth for Understanding) liinis kusagil käis, siis tuli alati tagasi kingitustega. Katrini sünnipäeva hommikul tõusis Marlis aga kell viis hommikul, et üllatuskooki teha.
“Marlis oskab tänada ja hinnata meie panust tema vahetusaasta kordaminekusse,” ütles Katrin Loss. “Et meie pere kolis pärast õppeaasta lõppu Tartusse, loodan talle enne tema ärasõitu just seal paljusid huvitavaid paiku näidata.”
1. juunil sai Marlis 18-aastaseks ning koduteele asub ta 1. juulil. Koduigatsus teda praegu eriti ei vaevagi, küll aga ootab ta väga taaskohtumist oma väikese vennaga, kes tema kodunt lahkudes oli vaid paarinädalane.
Kodumaal tuleb tal veel pool aastat tavakoolis käia, seejärel loodab ta jätkata õpinguid kõrgkoolis.
“Lennupiletid siia on küll väga kallid, aga tahaksin siiski veel kunagi Eestisse tulla,” ütles Marlis.
i
RIINA MÄGI
