Põltsamaal saavad represseeritud igal kuul korra kokku, et ühiselt oma probleeme arutada ning edaspidiseid ettevõtmisi planeerida. Seekord oli Põltsamaa kultuurikeskusse kogunenud represseeritute külaliseks maavanem Viktor Svjatõšev.
Maavanem ütles, et ootab võõrustajailt küsimusi ja püüab neile vastata. Arnold Kull küsis, mida arvata maakonna hooldusasutustest. Teatavasti toimus hiljuti traagiline intsident Põltsamaa lähedal Võisiku hooldekodus. Svjatõšev vastas, et kunagi kuulus Võisiku hooldekodu riigiasutusena maavalitsuse alluvusse, nüüd enam mitte. Maavalitsus saab selle asutuse tegevusse sekkuda ja järelevalvet teostada ainult konkreetse kaebuse puhul, hooldekodu püsiva kontrolli õigus kuulub aga sotsiaalministeeriumile.
Probleemidele tasub tähelepanu juhtida
Maavanem tõdes, et maavalitsuste otsustusõigus järjest väheneb ja läheb üle pealinna, mis tema hinnangul pole sugugi hea. Ta tõi näiteid, et on ise seisnud vastu päästekomandode arvu vähendamisele ja samuti kiirabi tsentraliseerimisele, aga sellest on vähe kasu olnud. Ta kutsus ka represseerituid tegema tugevamat häält, et sellistele probleemidele tähelepanu juhtida.
Maavanem rääkis ka haldusreformist. Tema arvates on haldusterritoriaalsest reformist olulisem omavalitsuste tulubaas ja suutlikkus teatud teenuseid pakkuda. Omavalitsuste jaoks on väga olulisel kohal haridus, sotsiaalhoolekanne, teed-tänavad, ühistransport, hooned ja taristuobjektid. Ta avaldas arvamust, et Jõgeva maakond ei kao ka tulevikus kuhugi, kuid edaspidi võiks Jõgevamaale jääda kolm omavalitsust.
Represseeritud avaldasid oma muret Põltsamaa teede ja tänavate olukorra pärast. Maavanem nentis, et see valdkond on mitmetel aastatel olnud alarahastatud, kuid tänavu on teede ja tänavate korrashoiuks raha juurde lubatud.
Oluline mälestuste kirjapanek
Maavanemaga kohtumisel tuli jutuks ka Põltsamaa päevakeskus. Represseeritud tõdesid, et päevakeskust kasutatakse viimasel ajal küll aktiivselt, ent paljudel eakatel on sinna liiga pikk maa. Samas pidasid nad sealset sauna väga vajalikuks. Viktor Svjatõšev lausus, et Jõgeva eakad kurdavad selle üle, et neil niisugust keskust ei ole.
Kokkusaamisel oli juttu ka eakate inimeste mälestuste talletamisest. Põltsamaal on selle ülesande suures osas enda kanda võtnud tänavu linna aukodanikus nimetatud Vilja Roots. Maavanem soovitas mälestuste talletamiseks kasutada tänapäevase tehnoloogia abi, näiteks diktofoni, sest paljud ei taha oma mälestusi ise kirja panna ja teistel on keeruline neid käsitsi üles kirjutada. Jõgeval on diktofon Betti Alveri muuseumil ja seal saab mälestused selle aparaadi abil salvestada.
Pärnu sündmused said üksmeelse hukkamõistu osaliseks
Koosolekut juhatanud Ants Mägi lausus kohalolijatele, et neil tuleb anda ka hinnang Pärnus aset leidnud juhtumile, kus küüditamise ohvrite mälestuseks süüdatud küünlad veel põlevatena traktoriga kokku lükati. Ants Mägi lausus, et Põltsamaa represseeritud annavad oma hinnangu edasi MTÜ-le Jõgevamaa Represseeritud ning sealt läheb see edasi vabariiklikku represseeritute organisatsiooni. Kohalolnute üksmeelne otsus oli, et taoline tegu tuleb hukka mõista.
Juttu oli sellestki, et mai alguses, ilmselt 8. kuupäeval, toimub Jõgeva kultuurikeskuses meie maakonna represseeritute koosolek. Ants Mägi, kes praegu juhib maakonna represseeritute ühendust ütles, et organisatsiooni juhatuse koosseisus võib tulla muutusi. Ta soovib juhatuse esimehe ametikohalt taanduda ning pakub asemele Ants Aluoja kandidatuuri.
Koosolekut protokollinud Lembi Stamm palus represseeritutel maakonnaühenduse koosolekule kindlasti represseeritu tunnistuse kaasa võtta.
i
TOOMAS REINPÕLD
