Kolmandal Vooremaa konverentsil tõi riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder välja, et jutt maavalitsustest kui riigireformi nurgakivist on ülevõimendatud.
“Ühes keskmises maavalitsuses on kolmkümmend töötajat. Statistikaametis on üle kolmesaja töötaja. Kui me räägime likvideerimisest ja ümberkorraldamisest, siis võib öelda natuke lihtsustatult, et ühe keskasutuse töö ümberkorraldamine võrdub peaaegu kõikide maavalitsuste töö ümberkorraldamisega, kui riigi rahakoti kulu arvestada,” ütles Seeder.
Tema sõnul ei tooda maavalitsused ise bürokraatiat, ei loo õigusakte, määrusi, seadusi ja muud taolist. “Nende ülalpidamine on Eesti riigile küllalt odav. Ärge saage minust valesti aru, et ma justkui arvaks, et maavalitsusi, mis täna, ma julgen öelda, töötavad suuresti tühikäigul, ei oleks vaja ümber korraldada. On küll, aga see ei ole Eesti riigi põhiküsimus. Kohati tundub mulle, et see on asendustegevus. Nii et mina arvan küll, et maakonnad administratiivsete üksustena peaksid kindlasti olema elujõulised niikaua, kuni ühiskond on valmis n-ö maakondliku omavalitsuse mudeliks. Ja me teeme suure vea, kui me selle kehandi täna likvideerime, sest hiljem selle normaalse koosluse taastamine on palju raskem ja kulukam. Ja sellel põhjusel ma kutsun üles olema ka väga ettevaatlik maavalitsuste ja maakondade ümberkorraldamisega ja paneksin suurema rõhu keskasutuste töö ümberkorraldamisele, kus on tegelikult rahalises mõttes palju rohkem ressursse ja reserve ja ka bürokraatia vohamise seisukohalt on seal palju suurem reserv ja kokkuhoiu võimalus.”
RIINA MÄGI
