Kõlava nimega maavalitsusest on aastaid kestnud riigihalduse ümberkorraldamise tulemusel õige vähe sisu alles jäänud. Maavanem Viktor Svjatõšev ja Riigikogu liikmed Jaan Õunapuu ning Aivar Kokk räägivad, kuidas tuleks maavalitsustega edasi talitada.
Miks on maavalitsuste osa Eesti halduskorralduses on vähenenud?
Õunapuu: Maakondade ja maavalitsuste roll Eesti halduskorralduses on devalveeritud. Paljuski on see riigi tsentraliseerimise küsimus, sest kõike juhitakse Tallinnast. Nii nagu kohalikud omavalitsused räägivad oma autonoomia vähendamisest, võime rääkida ka regionaalse tasandi autonoomia vähenemisest. Minu jaoks oli märgilise tähendusega see, kui keskkonnaminister Heiki Kranichi ajal viidi maavalitsuse alt ära keskkonnaosakond. Sealt hakkas kõik see peale.
2003. aastal regionaalministriks saanuna proovisin maakondadele natuke tugevamat positsiooni anda, kuid see ei sobinud tervele valitsusliidule. Kahe erakonna seisukoht oli tol ajal pigem selline, et maavalitsuste seltskonda pole üldse Eesti halduskorraldusse vaja.
Svjatõšev: Riik ei ole tegelikult öelnud, millist halduskorraldust ta soovib Eestis näha. Kas ta soovib riiki hallata horisontaalselt, mis on äärmiselt kallis lõbu, või sedamoodi, nagu praegu ehk vertikaalselt. Kohapeale jääb järjest vähem võimu, järjest vähem otsustamist, kõike tuleb kooskõlastada Tartu või Tallinnaga.
See tähendab, et riik kaugeneb rahvast. Seda pole ametlikult öeldud, kuid protsess sedamoodi käib. On vaja selget seisukohta, kuidas valitsus tahab riiki hallata ja seejärel saab paika panna maavalitsuse ülesanded. Maakonna haldamiseks on vaja tagada taristu, ühistransport, haridus ja kultuurielu. Praegu on maavalitsus nagu tormisel merel, püüdes täita ühte lünka, teist lünka.
Kokk: Poliitikud on vaadanud, kust saab riigi kulutusi koomale tõmmata ja maavalitsustes on seeläbi personal poole väiksem kui seitse-kaheksa aastat tagasi. Samas on maavalitsus ainus riigi esindus maakonnas, kus on olemas seltskond inimesi, kellega on võimalik midagi ära teha.
Riik peaks väga kiirelt ja selgelt piiritlema tõmbekeskused, mis on niigi aja jooksul välja kujunenud. Teiseks otsustama haridussüsteemi üle. Nüüd, kus on hakatud rajama riigigümnaasiume, peaks otsustama, kas Eestis ongi kõik gümnaasiumid riigi omad. See annaks võimaluse panna paika kohad, kuhu gümnaasiumid püsima jäävad.
Kahe aasta pärast jõuavad meie piirkonda uued rongid, kuid täna ei ole paigas, kuidas nad sõitma hakkavad, kui tiheda graafikuga. Maavanemad peaksid vaatama ühistranspordi üle, sest rongi peatuste arvust sõltub, kuidas bussid peaksid sõitma. Sealt edasi teedevõrk: kuidas arendada teevõrku, et ühistransport toimiks.
Maavalitsustel võiks olla väga suur roll, aga kahjuks pole võimalusi antud ja juba aastaid ei kutsuta maavanemaid valitsuse istungile, et nad oleks kursis selle tegevusega. Maavalitsuste likvideerimine oleks vale otsus, sest teist ülemaakondlikku struktuuri pole.
Maakonnad on jäänud maavalitsustele võib-olla väikseks ja kui riik on parlamendi valimistel jaganud Eesti piirkondadeks, kus Jõgeva- ja Tartumaa on koos, siis vahest võiks ka maavanemale anda rohkem võimu ja ülesandeid ja suurema territooriumi.
Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et ühel omavalitsuste liidu esimehel on juba praegu rohkem võimu kui maavanemal. Vahest peakski siis maavalitsused laiali saatma ja ülesanded andma omavalitsuste liidule?
Svjatõšev: Omavalitsuste liit on vabatahtlik omavalitsuste mittetulundusühing – tahan teen, tahan, ei tee. See põhineb poliitilisel konsensusel ja toimib hoopis teistel põhimõtetel kui maavalitsus. Maavalitsus on riigi kohalolek.
Maavalitsuses on inimesel võimalik pääseda riigiametniku juurde asju ajama. Kui see viia järjest kaugemale, siis riik kaugeneb inimesest. Me peame suhtlema inimestega. Meil on ministeeriumides inimesi, kes ei tunne Eesti kaarti, nad teavad, kus on Brüssel, aga nad ei tea, kus on Jõgeva, Võru. Me laseme Eestis otsustada inimestel, kes ei tunne Eesti riiki.
Õunapuu: Maavalitsused ongi rahast tühjaks korjatud ja inimesi pole palju alles jäänud. 1993. aastal oli Tartu maavalitsuses koos lepinguliste töötajatega kokku 300 inimest, praegu 40-50. See on reaalsus. Omavalitsuste liidud on ühiskondlikud organisatsioonid, kelle laekumised tulevad vastavalt omavalitsuste kokkuleppele. Nii palju, kui omavalitsused raha kokku panevad, nii palju ühisüritusi tehakse.
Paljud ütlevadki, et maavalitsus on mõttetu asutus ja milleks seda üldse pidada. Et teemat piltlikustada, siis omavalitsus võitleb eelkõige oma elanike heaolu eest, kuid maakond peaks olema ajalooline, traditsiooniline kooslus, kus tehakse koostööd kogu maakonna piires ja väljaspool piire. Ma ei räägi ainult kultuurist ja spordist, vaid laiemalt ühistranspordist, jäätmekäitlusest, gümnaasiumiharidusest, kus tegevus käib üle valla- ja linnapiiride. See on koht, kus maakond peaks olema tugev ja terviklik.
Minu seisukoht on, et maakonna tasandit tuleks otseste maksude abil tugevdada. Pikemas perspektiivis võiks maakonnale anda teise tasandi omavalitsuse staatuse.
Kokk: Majal sildi väljavahetamine ei muuda midagi, ülesanded tuleb täita ikka. Maavanema rolli saaks tähtsustada, kui maavanem oleks otsevalitav. Sellisel juhul oleks tal vallavolikogu liikmetest koosnev nõukoda või volikogu ja õigused-kohustused kogu piirkonna inimeste ees. Riik peab andma talle vahendid ja võimaluse regiooni arendada.
Praegu on maavanem puhtalt riigi esindaja, kes võtab ise endale ülesanded. Maavanem saab midagi ära teha vaid siis, kui suur seltskond tuleb temaga kaasa, kuid kui vahendeid pole, siis on väga raske suurt seltskonda kaasa tõmmata.
Svjatõšev: Me mõistame alles siis, kas miski toimis või ei toiminud, kui oleme selle ära oleme lammutanud. Praegu ei ole teist maakondlikku struktuuri peale maavalitsuse, kes omaks ülevaadet maakonnast tervikuna. Kompetents on koondunud maavalitsusse. Kui see nüüd ära kaotada, siis väiksemad maakonnad lagunevad ära.
Koostööga saavad vallad ja linnad ilmselt ka ise hakkama ja maavalitsusi oleks nende tegevuse üle järelvalvet tegema Eestisse vaja vahest ainult nelja tükki.
Kokk: Maavalitsuste rolli tugevdamiseks on riigil vaja otsustada, millised on regioonid. Meil pole täna muud üksust, kui on maakond. Ei ole piirkondi ega regioone. Tartu on kogu lõuna regiooni tõmbekeskus: Viljandi, Jõgeva, Valga, Põlva, Võru tõmbekeskus on Tartu linn. Praegu on ühistranspordiühendus kõige parem Tartu, mitte ühegi teise linnaga.
Kui maavalitsused Tartusse kokku tuua, koondatakse sinna paarsada parimat spetsialisti. Riik annab maavalitsusele õigused ja vahendid, misläbi maavanemast saab piirkonna suur juht, kellele omavalitsused tulevad nõuandjaks.
Peame tunnistama, et kui veel pool aastat tagasi peeti omavalitsuste ühinemist mõttetuks, siis täna saavad omavalitsusjuhid aru, et enam pole võimalik nii edasi minna, nagu seni. Rahakott on tühi, aga ühiselt ei ole võimalik pika laua taga raskeid otsuseid teha.
Svjatõšev: Kui Jõgeva linn ja vald ning Põltsamaa linn ja vald peaksid ühinema, siis ma ei tea, mis saab ülejäänutest? Neid võib liita, lahutada, jagada, korrutada, mida iganes, kuid neil pole ressurssi.
Õunapuu: Omavalitsuste üksikaktide üle järelevalvet teha võib tõesti ükskõik millisest Eestimaa punktist. Kuue maakonna peale saaks seda suurepäraselt Tartust teha. Küsimus on identiteedis, sest kui me viime maakonnast veel kõrgeid ametnikke minema, siis mis sellest maakonnast järele jääb?
Tallinnas mingi seltskond kardab maakondade tugevust, sealt tulevat initsiatiivi. See on asi, mida tuleb muuta.
Maavalitsusi tuleks siis tugevdada, mitte lasta neil evolutsioonilise surmani kulgeda?
Svjatõšev: Toetan seda, sest vastasel juhul jaotuvad maavalitsuse ülesanded ümber ja maakonnast välja.
Õunapuu: Omavalitsuste raske majanduslik olukord on maakondade rolli olulisuse taas üles tõstnud. Kohalik omavalitsus ei suuda üksi enam kõiki ülesandeid täita ja pilk läheb neil sellisel juhul mitte maavalitsuse, vaid keskvalitsuse, ministeeriumi suunas. Aga Tallinn pisaraid ei usu. Maakondade rolli tähtsustamine ja suurendamine on vajalik selleks, et omavalitsused rohkem koostööd tegema panna. Näen vajadust maakonna tasandit tugevdada, ülesandeid juurde anda ja koos sellega ka raha. Miks ei võiks osad maksud maakonnatasandile laekuda?
Kokk: Usun, et maavalitsuse roll oli, on ja jääb ning selle kasv saab tulla läbi maavalitsuste suurenemise. Kui vaja, tuleb mitu maavalitsust kokku panna. Riik peab tegema otsuse, kui suured on need regioonid, kus ta tahab olla kohal oma majaga.
KÜSIS ARVED BREIDAKS
