Reedel esitleti Eesti Maaülikooli aulas Eesti Maaelu Entsüklopeedia I köidet.
Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse liige Toomas Tiivel rääkis presentatsioonil, et põllumajandusalase teatmeteose koostamise ja kirjastamisega on Eestis korduvalt algust tehtud. “1935. aastal alustati esmakordselt Põllumajandusliku Entsüklopeedia välja andmist, millest jõudis ilmuda kolm vihikut. Töö katkes nõukogude okupatsiooni tõttu. Eesti taasiseseisvumisaastatel ja rahvuslike meeleolude tugevnemisel pidasid põllumajandusentsüklopeedia välja andmiseks plaane tollane põllumajandusminister Vello Lind ja Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja Ülo Kaevats. 1998. aastal ilmus Eesti Põllumajandusentsüklopeedia esimene köide, kuid teine köide jäi ilmumata, sest huvi põllumajanduse vastu vähenes,” rääkis Tiivel.
Tänavu Eesti Entsüklopeediakirjastuse eestvedamisel trükivalgust näinud Eesti Maaelu Entsüklopeedia sisaldab artikleid aiandusest, agronoomiast, maaehitusest, mehhaniseerimisest, loomakasvatusest, loomaarstiteadusest, maaparandusest, metsandusest, põllumajanduse ajaloost ja tänapäevast, põllumajanduse taustsüsteemist ehk loodusest.
Jõgevamaalastest on vastilmunud teatmeteose üheks autoriks Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kauaaegne teadur ja köögiviljasortide aretaja Maia Raudseping.
Jõgevamaa teemalistest kirjutistest on esimeses köites artikkel Jõgeva Sordiaretuse Instituudist, kus on nimetatud ka selle teadusasutuse direktorid alates Mihkel Pillist kuni praeguse juhi Mati Koppelini.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avaldas maaeluentsüklopeedia esitlusel arvamust, et see teatmeteos aitab oluliselt kujundada põllumajanduse ja kogu maaelu mainet. “Sellised teatmeteosed annavad informatsiooni uutest terminitest, täiendavad meie sõnavara ja aitavad kaasa kogu ühiskonna teadmistepõhiseks muutumisele,” ütles Seeder, avaldades arvamust, et lisaks põllumeestele ja põllumajandushuvilistele võiksid Eesti Maaelu Entsüklopeediast rõõmu tunda ka keelemehed, ses teatmeteos aitab kaasa ka eesti keele kui kultuurkeele arenemisele.
“Teatud mõttes on hea, et entsüklopeedia ilmumiseks omajagu aega kulus, sest tänu pikaajalisele tööle sisaldab see kõige uuemat infot põllumajandusest ja maaelust. Ühtlasi tunnen tõelist heameelt, et teose esitlus toimus meie kõrgkoolis,” ütles Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.
“Eesti Maaelu Entsüklopeedia on igati vajalik raamat ka kooliõpilastele ja kõigile, kes soovivad oma silmaringi avardada,” kinnitas Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel.
JAAN LUKAS
