Möödunud reedel toimus Järvamaal Albu põhikoolis kümnes üleriigiline võistulugemine “Hansenist Tammsaareni”. Nooremas vanuserühmas, kus võistlesid viienda kuni seitsmenda klassi õpilased, tuli võitjaks Jõgeva ühisgümnaasiumi 7a klassi õpilane Maarja Tiits.
Kõnealust võistlust korraldatakse Albu vallas sündinud kirjandusklassiku Anton Hansen-Tammsaare sünniaastapäeva paiku. Maarja käis Albus juba kolmandat korda. Ülemöödunud aastal õnnestus tal samuti nooremas vanuserühmas esimeseks tulla, möödunud aastal tuli leppida kolmanda kohaga, mis on muidugi tegelikult ka väga tubli tulemus. Tänavu oli ta siis jälle esimene.
Võistulugemisel tuleb esitada kuni viie minuti pikkune proosakatkend Tammsaare loomingust. Möödunud aastal esitas Maarja Albus katkendi “Tõe ja õiguse” teisest osast, tänavu katkendi jutustusest “Varjundid”.
“Ega Tammsaare loomingust nooremale lugejale sobivat teksti väga lihtne leida olegi,” ütles Maarja. “Minu jaoks on tähtis see, et mul hakkaks kujutluspilt lugedes silme ees jooksma. Kui sellise teksti leian, siis pole selle meeldejätmine minu jaoks väga keeruline. Ma loen teksti kõigepealt lõikude kaupa läbi ja jutustan endale oma sõnadega ümber ning siis hakkan korralikult pähe õppima.”
Milline tüdruk!
“Varjundite” katkendi päheõppimine võttis Maarja sõnul sel moel aega paar-kolm päeva. Kui tekst peas, asuti koos juhendaja, emakeele ja kirjanduse õpetaja Inga Reinumägiga esitust lihvima. Sellest on ju vähe, et lugejal endal pilt silme ees jooksma hakkab, vaja on, et sama pilti hakkaks nägema ka kuulaja. Arvata võib, et võistulugemise žürii liikmed hakkasid, sest üks neist, Vene Teatrist pärit naisterahvas (Maarjale tema nimi meelde ei jäänud) ütles pärast Maarja esinemist tunnustavalt: “Kakaja devotška!” ehk “Milline tüdruk!”. Nii palju saab Maarja vene keelest aru küll, et end sellise lause järel hästi tunda.
Enne tulemuste väljakuulutamist arvas Maarja siiski, et võitjaau läheb seekord mõnele nooremale konkurendile. Üks viienda klassi poiss olevat näiteks päris vahvalt esinenud ja tugeva aplausi teeninud. Žürii eelistas siiski Maarjat, kes seekord oli oma vanuserühmas üks vanemaid.
Lugemine on Maarjat alati huvitanud. Koduses raamatukogus leiduvale otsib ta lisa raamatukogust. Möödunud suvel, kui ETV näitas Tammsaare romaani “Ma armastasin sakslast” põhjal loodud telelavastust, otsis Maarja üles ka kirjandusliku algallika ja luges selle suure huviga läbi. Viimasel ajal on aga koolis nii palju õppida, et raamatute jaoks enam väga palju aega ei jää. Sellele vaatamata tahab Maarja hoolitseda selle eest, et ka tema esimeses klassis õppivast vennast Henrist saaks raamatusõber.
Meeldib paberraamat
Mis puutub e-raamatutesse, mida kultuuriminister meil viimasel ajal kõvasti propageerib, siis nende kohta ei oska Maarja midagi öelda, sest ta pole ühtegi raamatut e-versioonis lugeda proovinud. Talle meeldib ikka paberraamat, mida saab käes hoida ja lehitseda.
“Kõigepealt vaatangi tagakaanelt tutvustavat teksti, siis lehitsen siit-sealt ning selle põhjal otsustangi, kas hakkan raamatut lugema või mitte,” ütles Maarja. “Ja üldiselt pole ma sel viisil naljalt valesti otsustanud: raamatud, mille lugemise ma käsile olen võtnud, on mulle enamasti ka meeldinud.”
Etluskonkurssidel tegi Maarja kaasa juba algklassiõpilasena. Siis juhendas teda õpetaja Ly Kittus. Praegune juhendaja Inga Reinumägi tõi aga Maarja erilise joonena välja selle, et ta ise tõesti tahab etluskonkurssidel ja võistulugemistel osaleda. Teisi lapsi tuleb selleks tavaliselt tagant sundida. Tulevikus tahaks Maarja üldse näitlejaks saada — juhul muidugi, kui mõnda näitlejaharidust andvasse kooli sisse õnnestub astuda.
Kirjandus on praegu Maarja lemmikaine, ent enam-vähem niisama palju paeluvad teda ka bioloogia, geograafia ja ajalugu: just nendes ainetes on võimalik saada nii palju põnevaid uusi teadmisi, et õppimine ei tundu üldse raskena. Vabal ajal käib Maarja tänavatantsu- ja võrkpallitrennis. Ta on tegelnud ka laulmisega, aga hetkel pole tal selleks lihtsalt aega.
Homme on Maarja jälle võistlustules: Jõgeval Betti Alveri muuseumis selgitatakse välja maakonna tublimad õpilasetlejad. Proosapalana esitab ta sellesama “Varjundite” katkendi, mis talle Albus edu tõi, luuletustest valisid nad õpetajaga välja Ellen Niidu “Aastad mööduvad imeruttu”.
i
RIINA MÄGI
