Maarja rahvamaja traditsiooniline sügisene mälumäng jäi tänavu pisut hilja peale, kuid jõuti siiski enne advendiaja algust maha pidada.
“See sügis, eriti november, on tõesti tavalisest kiirem olnud. Segakoori juubel tuli maha pidada ja veel mitu kontserti sattusid just sellesse kuusse. Aga mälumängu ära jätta ei saa, selle kohta tulevad huvilised juba aegsasti aru pärima,” rääkis rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg.
Võistkondi tuli tänavu kokku kaheksa, mis on üsna keskmine näitaja. Väiksesse saali on muide mahtunud ka kümme laudkonda.
Et mälu pingutamine ja nuputamine Maarja-Magdaleenas populaarne on, tõestab seegi, et üha rohkem on ka neid, kes ise teistele küsimusi esitada tahavad, mis teadupärast samuti kerge ülesanne pole.
Põhimängu on kõik need aastad (umbes-täpselt 13) läbi viinud Ülo Nõlvak, kuid üsna ammu algatas rahvamaja perenaine Tiia ka soojendusküsimuste traditsiooni, kus terasem ja kiirem laudkond samuti väikese preemia sai. Sedasama eelvooru on mõnel korral Tiia asemel meelsasti läbi viinud ka Allar Aardevälja, tänavu lisandus aga valdkonda päris uus tegija – Maarja-Magdaleena uusasukas Maarika Kullamaa, ametilt pedagoog.
Ja kui Maarika esitatud kümme küsimust vastatud said ning auhinnakommid omaniku leidnud, tuli Tiia omakorda lagedale oma pärimistega, mida ta pliks-plaks-turniiriks nimetas. Preemia said leidlikumad ja nobedamad.
Põhimäng sisaldas, nagu ikka, 30 küsimust, mis kokku 61 punkti väärt (ühe küsimuse puhul andis täielik loetelu kolm punkti).
Nagu tavaliselt, hakkas juba kahe esimese ringi ehk kümne küsimuse järel ilmnema, kellel mõte seekord lahedamalt jookseb.
Nulliringi tuleb ette üldiselt harva ja enamasti ei oska küsimustiku koostaja ette ennustada, milline pähkel täielikult puremata jääb. Tänavu tuli talle pisut ootamatult, et keegi polnud kuulnud, mida kokad omavahel naljaviluks prantsuse puljongiks kutsuvad. See on päris tavaline vesi.
Lennart Meri klassikaks saanud lause: “Euroopa vajab Pearut ja Andrest, Paul Aristet, Jaan Einastot ja Endel Lippmaad, mitte Eestis villitud kokakoolat” tundsid ära ligikaudu pooled vastanuist, kõige enam elevust tekitas aga küsimus Nõva kiriku kohta, kus Gotlandi pühakodade eeskujul ühel poolel pingid seljatugedega, teisel ilma. Kelle tarvis olid mugavamad istmed?
“Ilmne sooline ebavõrdsus!” kommenteerisid õrnema soo esindajad, sest õige vastus, mille paljud tõesti ära arvasid, kinnitas, et just meestel arvati olevat õigus end jutluse ajal lõdvemaks lasta.
Võrreldes nii mõnegi varasema aastaga, oli võistluse finaal seekord stabiilne, lausa igavavõitu: mängu läbiviijal ei tulnud tasavägistele lisaküsimusi otsida ega mõnda punktijahist liialt leili läinut maha rahustada.
Esimeseks tuli Pärnapuude perevõistkond (Rein, Martin, Kaarel ja Hart) 44 punktiga, teiseks 40 punktiga võistkond koosseisus Ülle ja Jaan Poolak, Triinu Lepik ja Elle Mäerand ning kolmandaks neist vaid ühe punktiga maha jäänud perekond Trink (Maila, Viktor ja Kristjan).
Esimesed kolm võistkonda saavad Maarja-Magdaleena mängus alati rahaümbriku ja see on olnud nii parematel kui kehvematel aegadel raudne reegel. Järjekindel on ka kena komme kõigile tahapoole jäänutele lohutuseks midagi põske pistmiseks ulatada.
Mälumänguõhtu lõpetuseks tunnistas ettevõtmise hing Tiia Pärtelpoeg, et tal on plaanis Maarja rahvamajas tulevikus lausa mälumänguturniir läbi viia. Fännidele oleks see kahtlemata teretulnud.
i
KAIE NÕLVAK
