Eile tähistati rahvusvahelist muusikapäeva, seetõttu on hea võimalus rääkida sel sügisel oma 25. sünnipäeva tähistavast Maarja-Magdaleena segakoorist. Viis aastat tagasi peeti maha uhke ja suur sünnipäev koos näidendiga, sel aastal tuleb pidu tagasihoidlikum.
„Laulupidu on tulemas ja nii palju tööd on teha, et ma ei teagi, kui palju me suudame võtta vanu laule ja neid korrata. Õnneks on meil repertuaar nii suur ja lai, lihtsalt peame vaatama kus ja kas me raatsime seda proovi teha. Ma arvan, et sünnipäev tulebki selline tagasihoidlik, teeme kontserdi Maarja rahvamajas ja pärast teeme ühise tordisöömise,” rääkis koori dirigent Liia Koorts.
Suur soov laulda
Maarja-Magdaleena segakoor moodustati 1993. aasta sügisel ning seda juhendas siis Sirje Kiik. Segakoori liikme Tiia Pärtelpoja sõnul käisid nad juba 1994. aastal Tallinnas toimunud 22. üldlaulupeol.
„Kuna tulime esimest korda kokku, siis oli meil vaja hästi palju õppida, sest me ei teadnud ühtegi laulupeo laulu. Väga suur repertuaar oli vaja kohe selgeks saada,” rääkis Maarja-Magdaleena rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg ning lisas, et alates koori asutamisest on osa võetud kõikidest üldlaulupidudest. Lisaks on käidud mitmetel laulupäevadel, maakondlikel laulupidudel, Soome-Eesti laulupeol jne.
„Eks ta sai alguse, kui rahvamajja tööle tulin. Siis mõtlesin, et peaks käivitama koori, uurisin natukene ajalugu ja hakkasin otsima neid, kes laulma tuleksid. Saimegi kooritäie kokku, ma arvan, et meid võis olla alla kahekümne. Nagu ikka, osad liikmed jäävad, osad lähevad ning on ka n-ö „läbi jooksmist”. Aga siis liitusime Tabiverega ja saime lauljaid juurde,” meenutas Pärtelpoeg.
Esimene esinemine oli Maarja-Magdaleenas toimunud jõulupeol. „Kõiki ma hetkel ei mäleta, aga laulsime sellist laulu nagu „Helin”, see on jäänud mulle väga sügavalt meelde. Me nii püüdsime, et ta tuleks ilusti ja rütmiliselt välja. Tuli ka, sest meil oli suur tahtmine laulda,” rääkis Tiia.
Umbes 16-17 aastat Maarja-Magdaleena segakoori juhendanud Liia Koorts ütles, et ta lihtsalt pandi koori juhtima. „Öeldi, et mitte kedagi teist pole kuskilt võtta. Olgem ausad, ma olin puhkpillimängija, laulmisest teadsin nii palju, et tegin naisansamblit, aga meeste häältest ei teadnud mitte midagi. Lihtsalt visati vette, öeldi, et ei olegi dirigenti ja koor läheb laiali,” rääkis Liia ning lisas: „Maakohas, siis otsitakse üles kõik need inimesed, kes vähegi nooti tunnevad.”
Kahekümne viie aastaga on toimunud kooris palju muutusi, see on saanud suuremaks.
Seltskond ja laulurõõm
„Alguses oli koor hästi pisike, peamiselt olid lauljad Maarjast, Tabiverest ei käidud. Nüüd käib Tabiverest päris palju rahvast,” ütles Liia. „Ma arvan, et nii mõnedki oskavad juba nooti lugeda ja sellest kinni pidada ning näevad, kuhupoole noot liigub. Ka hääled on paremaks läinud ja rütmitunne paranenud. Meil on kenad rahvariided, suurenenud on ka koos laulmise rõõm,” lisas Tiia. Lisandunud on meesansambel Mehed Mandrilt, mis Liia sõnul sündis sellest, et taheti naistele naistepäevaks üllatust teha.
„Alates sellest sügisest on meie kooril kaks dirigenti, lisaks Liia Koortsile ka Tiina Tomingas. See on tõeliselt hea, sest saame paremini laule õppida. Liia üksinda ei jõua nelja häälerühma õpetada. Nüüd saame häälerühmadesse jaguneda ja nii õppida, see on hea nii lauljatele kui ka juhendajatele,” rääkis Tiia Pärtelpoeg.
„Ma arvan, et eks see ole soov laulda ning seltskond, kes koos käib. Neil on ikkagi üks eesmärk – laulda, õppida laulud selgeks, esineda ja võtta osa laulupidudest. Eks meid liidavad ka sünnipäevad, ekskursioonid ja laulupäevad,” avaldas arvamust Tiia. „Seltskond on lahe ja vahva. Sa võid olla väsinud, kuid tuled koori ja seal tuleb mingisugune energia,” lisas Liia.
Ka teiste kooridega tehakse koostööd, näiteks said pühapäeval kokku kolm koori – Maarja-Magdaleena, Kääpa ja Äksi segakoor –, et ühiselt laulupeo laule laulda. „Mis hoidis neid siin nii kaua koos? Soov saada laulupeole ‒ seda me ka tegelikult tahamegi,” ütles Pärtelpoeg.
Lisaks sellele, et üheks suuremaks plaaniks on hetkel laulupeole saamine, on järgmise viie aasta kavas ka välisreis. „Me oleme vahepeal saari külastanud, sel aastal käisime Hiiumaal, kus oli tore kontsert. Aga võiksime uuesti kuskile kaugemale minna,” pidas plaani dirigent Liia Koorts.
DEIVI SUISTE
