Tuleva laupäeva õhtul peab Maarja-Magdaleena segakoor oma kodurahvamajas 20. sünnipäeva. Juubelikontserdid on juba antud naabrite juures Tabiveres, Kaareperes ja Laevas. Igaüks, kes mõne isetegijate kollektiivi sünni- ja kujunemisloo kaasa teinud, teab, et lihtne see protsess alati pole ja lisaks objektiivsetele asjaoludele mängib sageli üsna olulist rolli ka lihtsalt pime õnn ja juhuste kokkulangemine. Võib juhtuda, et esimesse laulu-, tantsu- või näidendiproovi koguneb palju huvilisi, kuid juba järgmisel või ülejärgmisel kipuvad read vägisi hõrenema: kes on aru saanud, et järjekindlalt kodunt välja tulla ei viitsi, kellele ei sobi kokkusaamise päev ega kellaaeg… Aga võib minna ka nii, et esialgu on kollektiiv väike ja pidevas hääbumisohus, kuid siis ühel hetkel sünnib kui imeväel uus hingamine.
Tõus on jäänud mõõnata
Umbes taolise graafikujoone on läbi teinud ka Maarja-Magdaleena koor, kusjuures see joon tundub jätkuvalt ülespoole sihtivat.
“Alustasime 1993. aasta sügisel ja read olid esialgu hõredad. Kohal käis vahelduva eduga 14-17 lauljat. Esimene dirigent oli Maarja kooli lauluõpetaja Sirje Kiik. Meid on veel juhendanud Lii Toots ja Imbi Pärtelpoeg. Millal praegune dirigent Liia Koorts ohjad enda kätte võttis, ei mäleta paraku täpselt mina ega tema isegi, aga see oli umbes-täpselt kümne aasta eest,” rääkis Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg. Tal on meeles, et Liia lubas tulla lapsepuhkusele jäänud Imbit ajutiselt asendama, aga et Imbi oma elu ja töö Tartuga sidus, ongi koorist tänaseks täielikult Liia ohjatav ja eest veetav seltskond saanud.
Veel on Tiial meeles, et juba 1993. aasta jõulude aegu astuti rahvamaja peol publiku ette ja et need julged olid Iive Tõkke, Jane Pärtelpoeg, Marika Sepp, Eda Toper, Endla Kool, Sirje Tamm, Enn Pärtelpoeg, Heino Taniloo, Valter Laaneväli, Eve Tali, Marika Romet, Kalev Kajak, Krista Kajak ja tema ise ka.
Aastaid kanti nime Maarja segakoor. Aastal 2005 sai Maarja tagasi oma ajaloolise külanime Maarja-Magdaleena. Koor hakkas seda nime kandma siiski aastaid hiljem, Tiia Pärtelpoja mäletamist mööda käidi uue nimega esmakordselt 2010. aastal Ungaris festivalil.
On avalik saladus, et kooridel ja tantsurühmadel on kalduvus enne üleriigilisi pidusid kosuda … et siis taas mõneks aastaks kiratsema jääda. Enne 24. üldlaulupidu, mis toimus teatavasti 2004. aasta suvel, oli ka Maarja koor igas mõttes triksis-traksis: mehi, neid maakooride haruldasi “isendeid”, oli piisavalt; kooril oli nii kõla kui jõudu. Ja küllap kosuti soodsa kuu ja tähtede seisu ajal, sest kahanemist pole ette tulnudki. Tõsi, mõned asutajaliikmed on praeguseks tüdinud või elukohta vahetanud, aga see-eest võib dirigent Liia rõõmuga tõdeda, et noort rahvast on pidevalt juurde tulnud, isegi üldlaulupidude järel. Sest, nagu kinnitab Liia, neist on saanud mõnus seltskond, nagu üks pere, kus nii koolilapsed kui vanaema-vanaisa-eas lauljad end hästi tunnevad.
Ühtmoodi pühendunult nii Pariisis kui Nuustakul
Konkreetselt nende paikadega pole laulurahval pistmist olnud, aga on järgitud põhimõtet, et viimane tuleb välja panna nii kodus kui võõrsil esinedes. Ja et laias maailmas reisimise kõrval ei tohi vaeslapse ossa jätta koduvalla kultuurielu.
Kandev roll on olnud kooril traditsioonilistel Maarja-Magdaleena kodukandipäevadel ja kui ajakava vähegi võimaldanud on, pole kaunistamata jäetud Tabivere valla kummagi rahvamaja pidusid ega aktusi.
Kahe aasta eest saadi maha tõeliselt vägeva kultuuriteoga, mis tõtt-öelda vähemalt koduvalla aasta teo tiitlit pälvinuks. Nimelt toodi Tabivere valla 20. sünnipäevaks lavale temaatiline muusikal, millele kirjutas teksti Jaanus Järs ja seadis tantsud Ave Lääne.
Liialdamata võib öelda, et valla juubeliaktusele tulnutel jäi tookord suu lahti: kas on võimalik, et üks koor veel ka nii palju andekaid näitlejaid ja kergejalgseid tantsijaid sisaldab!
Koorirahvast on kujunenud ka vaprad reisisellid. Lisaks Ungarile on jõutud Horvaatiasse ning sama reisi käigus tutvuti põgusalt Austria ja Sloveeniaga. Kallil kodumaalgi on dirigendi sõnul mõned paigad, kus veel käidud pole, aga mis plaani võetud: tuleval suvel loodetakse laulda Hiiumaal.
Kahel eelmisel talvel anti kontserte Tallinki kruiisilaevadel, aga tänavu jäetakse see seiklus vahele — mis liig, see liig!
Suured laulupeod ja valla laulupäevad võrdselt tähtsad
Osaletud on maakondlikel ja Peipsi-äärsete valdade traditsioonilistel laulupäevadel ning ka vabariiklikele pidudele on end alati nii-öelda sisse lauldud. Ja see pähkel on teatavasti iga suurpeoga järjest kõvema koorega.
“Laulupeo laulud on nii-öelda realauljatele, kes nooti ei tunne, tõesti rasked. Praegu teeme proove kaks korda nädalas: korra kogu kooriga, teisel õhtul meeste või naistega eraldi,” rääkis dirigent Liia selle talve põhitööst. Plaanis on veel korraldada ka laululaagreid, kus töö ja lõbu ühendatud.
Esimene Tabivere valla laulupäev toimus koori eestvõttel 2008. aastal Maarja-Magdaleena vabaõhulaval ja sellest saati on traditsiooni iga kahe aasta tagant jätkatud, korraldades seda kultuurisündmust koos naaber- ja sõpruskooridega kord Koogil, kord Maarja-Magdaleenas.
“Iga uus on unustatud vana, see kehtib ka laulupäevade kohta, mida on Maarja-Magdaleenas juba ammustel aegadel korraldatud. See traditsioon oli vahepeal lihtsalt unustusehõlma vajunud ja me äratasime selle taas ellu,” nentis Tiia Pärtelpoeg.
“Eelreklaamiks olgu kohe öeldud, et järgmise laulupäeva peame tuleval suvel 9. augustil Koogil ja külalisteks on sedapuhku ka Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing,” lisas Liia.
Aga laupäeval peetakse koos hea sõbra Koeru segakooriga juubelit. Teismeiga on möödas, viljakaimad täiskasvanuaastad ees.
KAIE NÕLVAK
i
