Ülemöödunud nädalalõpul tegi Maarja-Magdaleena Maarahva Selts teoks oma ammuse plaani. Käidi tutvumisreisil Tõravere Observatooriumis.
Tähetargad soovitasid taevalaotusega tutvumiseks valida enam-vähem täiskuuaeg ja selline hilisõhtu, kui ilmateade jahedat ööd ennustab ? siis on lootust, et näeb palju ja ilusat.
Meteoroloogid lubasid tõesti ööks vastu 17. septembrit kohati miinuskraade. Lisaks anti teda, et lähiajal võib Eestimaa taevas virmalisigi näha.
Kuu tõusis sel õhtul siiski võrdlemisi hilja ja peitis ennast esialgu pilvedesse.
?Enamik oli Tõraveres esimest korda ja põnevust oli palju. Kahju ainult, et Kuu nii kiuslikult käitus ja ennast meie sealoleku ajal pilvede vahele peitis. Aga tagasiteel saatis ta meid laialt naerdes,? rääkis Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi esimees Tiia Pärtelpoeg.
Ekskursiooni kogu observatooriumis tegi ja seletusi jagas astronoom Indrek Kolka. Teleskoobi abil võeti põhjaliku vaatluse alla Vega-nimeline täht. Igaüks sai hiigeltorust sisse piiluda ja teistega oma muljeid jagada.
Lisaks tähtedega tutvumisele avaldas ekskursantidele sügavamat muljet observatooriumi peahoone fuajee seinal olev väikestest kividest ja vasetükkidest laotud pannoo-taevakaart.
?Mõtlema pani tähetarga räägitu, et eestlastel on tähtkujude ja taevakehade nimetused ikka omamoodi olnud ja seda juba viis tuhat aastat tagasi. Näiteks on meil alati otsitud taevast Suurt Vankrit, mida kogu muu maailm Suureks Karuks nimetab. Et eestlased iidsetest aegadest põldu on harinud, pandi ka tähtkujudele vastavaid nimesid. Orioni tuntakse meil ju Koodi ja Rehana. Linnutee nimi on aga kõigil soomeugrilastel emakeelne. Meie algne ühine päritolu sai taas kinnitust,? jagas oma muljeid maarahvaseltsi juhatuse liige Ülo Laurend.
KAIE NÕLVAK
