Maaparandusalane juhtimine ja kontroll on koondunud Põllumajandusameti haldusalasse. Põllumajandusamet moodustati Taimetoodangu Inspektsiooni ja maakondlike maaparandusbüroode baasil ja alustas tööd tänavu 1. jaanuaril. Üheks Põllumajandusameti ülesandeks on kindlustada maade sihipärane kasutamine, arenev põllumajandustootmine soodsa veerežiimiga maadel, veekogude stabiilne seisund.
Eestis on kasutusel 830 000 ha põllumaad, millest umbes 645 000 ha on kuivendatud maid, sellest Jõgevamaal 54 500 ha. Metsamaad on Eestis kuivendatud 684 000 ha , millest Jõgevamaal 64 000 ha.
Põllumajandusamet peab hoolt kandma, et 5630 km riigi poolt toetatavaid eesvoole oleks korras, milleks on riigieelarvest eraldatud kümme miljonit krooni. Jõgeva maakonnas tuleb tagada riigi hoolduses olevate veejuhtmete korrasolek 481 km ulatuses.
Väga suur huvi on põllumeestel põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetuste vastu. Eesti Maaelu Arengu Kava 2007-2013 nägi ette Eesti põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamiseks 554 miljonit krooni toetusperioodil.
2010. aastal toetatakse maaparandussüsteemide korrastamist, teede ehitust 120 miljoni krooniga, 2011. a on toetussumma umbes 60 miljonit krooni.
Selleks, et tagada toetusrahade sihipärane kasutamine, on Põllumajandusameti Jõgeva keskus tegelenud täiendavate rahade taotlemisega eesvoolude korrastamiseks, et maaparandussüsteemidest välja voolaval veel poleks takistusi.
Juba 1999. aastal oli tollasel Jõgeva Maaparandusbürool koos Soome Salaojakeskuse OY-ga ühisprojekt, mis oli suunatud kompleksselt drenaažisüsteemide ja eesvoolude korrastamisele.
Aastatel 2002 – 2010 taotleti riiklikke ja Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi ja korrastati Jõgevamaa suurematest jõgedest Amme, Kullavere, Laeva ja Umbusi jõgi. 2010. aastal on esitatud taotlus toetuse saamiseks Onga jõe korrastamiseks.
Toetuse andmise eesmärk on vooluveekogude ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali parandamine. Toetust antakse kalapääsude rekonstrueerimiseks ja rajamiseks, kalade rände soodustamiseks, sootide avamiseks, koprapaisude likvideerimiseks.
Eeltööd on tehtud ÜF-st toetuse saamiseks Põltsamaa ja Pedja jõe korrastamiseks Jõgevamaal. Kokku on jõgede korrastamiseks ette nähtud 150 miljonit krooni, millest tänavu eraldatakse esimeses taotlusvoorus 50 miljonit krooni.
Jõgevamaa jõed on aastatega muutunud läbitavaks kanuumatkajatele, rajatud on kalapääse ja kalade kudealasid. Tagasiside jõeäärsetelt maaomanikelt on olnud positiivne.
Loodame, et kõik need tööd tagavad jätkusuutliku ja stabiilse põllumajandustootmise Jõgevamaal.
i
ILMAR TUPITS, Põllumajandusameti Jõgeva keskuse juhataja
