Püüan üldjuhul vältida autoga sõitmist ajal, mil päevavalgus kustuma hakkab. Paraku ei ole see alati võimalik. Tean, et kui asun pimedas teele, ootab mind ees omamoodi mäng, mida võib nimetada “Maantee õnneloosiks”.
Selles mängus, kus võistlus käib elu ja surma peale, olen mina kulgeja rollis. Osalevad ka helkurita jalakäijad, nn mustad nukud, ning hulljulged kihutajad, kellel tegelikult ei ole kiire, tõestamist vajab vaid auto mootorivõimsus. Lisaks löövad kaasa autojuhid, kes on tarbinud alkoholi. Hoian pöialt, et mul veab – loodan, et ei kohtu ühegagi neist.
Mõnikord mul aga ei vea. Üks kohtumine “musta nukuga” on mul eriti hästi meeles. Sõitsin koolilastele helkurikoolitust tegema, kui äkki ilmus autotulede valgusvihku jalgrattur. Vähe sellest, et jalgrattal, millega ta sõitis, ei olnud ühtegi valgusallikat, ei olnud helkurit ka tema tumedate riiete küljes. Peatasin auto ja suundusin vanahärra juurde küsima, miks ta liigub teel musta tondina. Ta vastas kuidagi nii: “Latsekene, mul on helkur. Vaata, siin jalgratta pakiraamil, kilekotis!”
Ja tõesti, oligi olemas igati nõuetele vastav helkur, kuid see pesitses kilekotis, mitte ei ehtinud härrat ennast. Selgitasin talle, miks helkur ei tohi olla kilekotis, vaid peab olema liikleja küljes. Selle peale sain vastuse, et ta teadis kohustusest helkurit omada, mitte aga seda, et see kusagil rippuma ka peab. Võib-olla suutsin sel õhtul päästa ühe elu, kinnitades helkuri vanahärra jope külge – paremale poole, põlve kõrgusele.
Kõige ohtlikum on pime aeg
Statistika järgi on jalakäijate jaoks on endiselt kõige riskantsemad sügis- ja talvekuud. Selle aasta esimese kümne kuu jooksul sai asulavälistel teedel pimedal ajal vigastada 16 ning hukkus neli jalakäijat. Samuti hukkus üks jalgrattur.
Lastele ja noortele on helkuri kandmine juba harjumuseks saamas, kahjuks ei saa seda öelda vanemaealiste kohta. Noored, selgitage oma vanematele ja vanavanematele, miks peab helkurit kandma. Kui võimalik, siis hankige ja paigaldage neile helkur ise.
Pimedal teel liikudes tasuks lisaks helkurile kanda erksavärvilisi riideid, helkurvesti või laternat. Väga hästi toimivad ka riietele kinnitatud helkurribad. Rippuva helkuri peab kinnitama nii, et see jääks põlve kõrgusele, sõidutee poolsele küljele. Helkuri võib kinnitada küljetasku voodri külge, siis saab seda valgel ajal soovi korral taskus hoida. Samas peab helkur ulatuma välja jope või mantli ääre alt, sest vastasel korral liibub see välisriiete vastu ja kaotab oma otstarbe. Maanteel tuleb kõndida tee vasakpoolses servas.
Uuel aastal uued reeglid
Uus liiklusseadus muudab hädapeatumise teinud autojuhtidele helkurvesti kandmise pimedal ajal kohustuslikuks, samuti muutub kohustuslikuks helkuri kandmine asulas. Võin kinnitada, et mõlemad nõuded on õigustatud. Kõik sõidukijuhid teavad, kui raske on pimedas jalakäijaid märgata. Nii on see ka asulates.
Jõulupühad on tulemas, miks mitte kinkida oma lähedastele helkurid või helkurvestid. Sel viisil näitame, et hoolime neist. Helkurit valides tuleb kindlasti veenduda, et sel on kvaliteeti kinnitav tähistus CE EN13356. Igati nõuetele vastava helkuri saab kinkida ka veebikeskkonna www.helkur.ee kaudu.
Liiklus on liiklejate nägu. Rohkem tähelepanu, mõistlikkust ja hoolivust, nii hoiame elusid. Soovin kõigile turvalist talve!
i
TRIINU ÕISPUU, Lõuna Regionaalse Maanteeameti liikluskasvatuse spetsialist
