Möödunud aasta eelviimasel päeval sai Jõgeva kirikulinnaks. Avati kauaoodatud kirik, mille rajamiseks oli esimesi samme astutud juba 1930ndatel aastatel. Uus hoone kannab Kaunite Kunstide Kodu nime, sest täidab mitmeid funktsioone ja pakub tegevusteks erinevaid võimalusi.
Kiriku rajamist koguduse maale veneaegse veetorni ümber on ka siunatud ja halvustatud. Eks kõik ole kinni vaataja silmis. Need, kes rohkem võõrsil liikunud ja seal osanud lahtiste silmadega vaadata, võivad kinnitada, et tänapäevased kirikud ongi eriilmelised, milles kiriku olemasolu sageli ei aimagi. See aeg, kus kirik saab või tohib olla ainult pika kõrge torni ja kukega, on vist möödas.
Kiriku pühitsemine ja esimesed suuremad sündmused uute seinte vahel kinnitavad, et eestlane polegi nii usuleige kui arvata võiks. Muidugi on neid, kes lubavad, et ei tõsta eales jalga selle maja uksest sisse. Elu on alati näidanud, et selliseid avaldusi ei maksa kunagi õhku visata, sest saatuse- ja ilmateed on meie teadmata.
Kui kolm aastat tagasi valmis kirikutorn, soovisid paljud Jõgevat väisanud inimesed seda külastada. Nii on ka nüüd valminud kirikuhoone kindel maamärk, mida Jõgevale tulles näha tahetakse. Võimalik, et see jääb suurimaks maamärgiks maakonna keskuses veel paljudeks aastateks. Selle valmimine on paljude inimeste unistuse ja elutöö täitumine, kuid eelkõige on see kahe inimese – Mare Rosina ja Aivar Koka – looming.
Jõgeva kirik on lõpuks valmis. Kindlasti on inimesi, kellele see põrmugi ei meeldi ja kes ei suuda või taha seda kunagi omaks võtta, aga see ei muuda tõsiasja – Jõgeval on kirik. Hoolimata sellest, kas see meeldib või ei meeldi.
5.01.2024
blog comments powered by Disqus