Harku valla kava lõpetada valda sisse kirjutatud inimestelt maamaksu kasseerimine on leidnud vastukaja üle Eesti, sest oma valla elanikelt nende elamumaa eest maksu kogumise lõpetamist kaalub täna ka Jõgeva vald. Maamaksuga seonduvast räägivad Pala vallavanem Jozsef Weinrauch, Palamuse vallavanem Urmas Astel, Saare vallavanem Jüri Morozov ja Jõgeva vallavolikogu esimees Aivar Kokk.
Morozov: See on kõige parem näide, kuidas maksud toimivad, milline mõju on Harku valla otsusel laiemalt. Nad ütlevad selgelt välja, et teevad seda omakasupüüdlikult, et inimesed Harku valda elama tuleksid. Kas riik peaks panustama regioonidesse nüüd rohkem, kui inimesed hakkavad rohkem kogunema ümber Tallinna? Lõpuks peab riik hakkama panustama ääreregioonidesse, et siia üldse keegi elama jääks.
Kokk: Jõgeva vallavolikogu päevakorras on täpselt sama teema. Kui vaadata eelarvet, siis elamumaa maksust laekuv summa ei ole nii suur, kui tundub: Jõgeva vallas laekub elamumaa maksu 200 000 krooni. Meil on kolm suvilapiirkonda, kus tegelikult elavatest inimestest on valda sisse kirjutatud vaid 30 protsenti. Vald panustab sinna eelarve kaudu raha, aga maksudena see tagasi ei tule. Vald on vabastanud elamumaa maksust pensionärid, ka need, kellel on vallas suvila, kuid on sisse kirjutatud mujale.
See otsus annaks soodustuse valla maksumaksjatele ja meie loodame küll, et kui see ei tule tulumaksuga täielikult tagasi, siis kindlasti korrastab see praegust olukorda, kus inimesed elavad ühes kohas, kuid on sisse kirjutatud teise.
Morozov: Nüüd hakatakse rääkima, et miks teistes omavalitsustes maamaksu ära ei kaotata.
Kokk: Me oleme kogu aeg kritiseerinud valitsust, et ta tõstab makse ja elanikkonnal on raske. Mis meie teistmoodi oleme? Oleme valla kodanike poolt valitud inimesed. Mina olen rääkinud kogu aeg üht ja sama: volikogu peab tegema kõik selleks, et valla kodanikul oleks siin odav elada ja et ta saaks parimat teenust. Kuidas keegi seda teeb ja millised on kellegi võimalused, see on teine lugu.
Kui Tallinn viis paari aasta eest läbi maamaksu järsu tõusu, kostis arvamusi, et inimeste kodukrundi eest ei tuleks üldse maksu küsida. Mida arvate, kas maamaksu on üldse tarvis?
Weinrauch: Pala vallas annab maamaks eelarvesse väga olulise summa — 1,1 miljonit krooni. Me oleme vabastanud elamumaa maksust kõik oma pensionärid, represseeritud, invaliidsuspensionärid, mis kokku moodustab ainult 40 000 krooni.
Miinus on seal ka: paljud pensionärid on maa kinkinud või üle andnud noortele ja neil ei ole õigust maamaksust vabastust saada. Seetõttu ei tule ka maamaksu vabastuseks planeeritud kulu 40 000 krooni täis. Kokkuvõttes saab vald maamaksuvabastuste tõttu raha 20 000 krooni võrra vähem. See on rohkem žest, aga siiski vastutulek inimestele, kelle on suur õueala ja mõnele annab see 300-400 krooni kokkuhoidu.
Kui nüüd maamaksust vabastamine hakkab populaarsust koguma, kuidas edasi käitute? Lähete sellega kaasa?
Weinrauch: Ei ole võimalik, sest siis tuleb riik kohe harja. Maamaks on vallal sisuliselt ainuke oma maks ja kui sellest vabatahtlikult loobuda, siis kuidas saab küsida juurde dotatsiooni ja nõuda tulumaksu laekumise taastamist? Tegelikult on meil maksutulu puudu.
Kui Harku valla juurde tagasi tulla, siis neil on oma nõks, mis meil ei töötaks. Seal elavad küllalt jõukad inimesed, Tallinnas hea palga peal ja nende tulumaks hakkab laekuma Harku vallale. Kui mina elaksin Tartu külje all, siis ma teeksin sedasama. Meie võimalus on rääkida inimestega, kes Peipsi äärde on oma suvila ehitanud, et kuule, Juhan või Jaan, kuidas oleks, kui sa kirjutaksid end valda sisse.
Morozov: Kui vaatame riiki tervikuna, siis see on jälle selline juhtum, et igaüks teeb, mis tahab. Maamaks on sisuliselt riiklik maks, mida riik kogub, lihtsalt on otsustatud, et see laekub täies ulatuses kohalikule omavalitsusele. Päris kohalik maks on müügimaks, mille Tallinn kehtestas, või paadimaks, mille Pala võiks kehtestada. Tahan öelda, et kohalike omavalitsuste vahelist konkurentsi ei saa suurendada. Praegu kõik võistlevad omavahel ja tulemus on see, et ühed kukuvad päris alla ja teised saavad suurema eelise. Eesti riik ei saa nii edasi areneda, kui meil on piirkondade ja omavalitsuste vahel nõnda suured erinevused. Põhiseadus ütleb, et riigis peab igal pool saama ühtviisi elada ehk avalik teenus peab olema ühesugune. Kui avaliku teenuse jaoks raha ei ole, siis ei saa teenus ühesugune olla.
Astel: Meie oleme ka pisike vald ja elamumaa maksust vabastamisega ei ole mõtet jamada. Juba riigi poolt ette antud võimalustel maamaksust vabastamine tekitab piisavalt segadust. Igal aastal tuleb avaldustelaviin, millest üksikud rahuldatakse. Soovitakse kogu maamaksust vabastamist, kuigi vabastuse soovija on ise maa juba edasi rentinud. Ja nii igal aastal.
Vabastuste kogusumma on umbes 20 000 – 30 000 krooni vahel ehk nalja on rohkem, kui asi väärt. Ka inimesel ei ole kuigi palju võita.
Kas maamaks peaks üldse kaduma? Maamaksu tariif kujuneb maa hinna järgi: see on teatud protsent maa hinnast ja omavalitsustel on lubatud määratud piires otsustada, kui suur see on. Aga see maa hind on määratud millal? Maa hind on niivõrd vana, et vähegi normaalsest elamumaa hinnast saamegi rääkida ainult Tallinna linnas ja veel mõnes üksikus omavalitsuses. Meil ei maksa ta suurt midagi. Meie maa hind on nii madal ja enamik on põllumaa, metsamaa, mis maksab veel vähem. Peame rohkem võitlema kohalike põllumeestega, et saaksime maamaksu lubatud piireski kätte.
Kokk: Vaatame elamumaad ja kohustusi, mis eramaja omanikul on. Külas peab maaomanik oma õue ja tee puhtana hoidma, sest ega keegi seda tegema tule. Linnas peab krundiomanik ka linna kõnnitee puhtana hoidma, sest kell seitse sõidab ametnik autoga mööda ja kui lumi pole ära lükatud, saad kirjakese. Kui omavalitsus jätab maantee lahti lükkamata, siis selle peale ei ole kellelegi kirja saata, sest volikogu on teinud otsuse, et sahk võib mõne taluni tulla ka kolme päeva pärast.
Elamumaa maks ei ole suur: Jõgeva vallas moodustab pensionäride ja represseeritute maksuvabastus kokku 200 000 krooni ja umbes samas suurusjärgus laekub sellest maksust raha ka eelarvesse. Samas ei ole kolmandik maamaksust vabastatutest Jõgeva valda sisse kirjutatud.
Meie ettepanek on vallakodanikud elamumaa maksust vabastada. Elamumaa maks on praegu maks neile, kes on investeerinud sellesse piirkonda. Ehitad endale kodu, hoolitsed heakorra eest, miks peab neid inimesi veel maksustama selle eest, et nad on investeerinud. Linnades on see eriti uskumatu, sest inimene maksab maamaksu ja koristab veel ka linna maad.
Morozov: Minu arvates ongi see põhiline õhukese riigi häda, et me maksame maksu, aga peame veel koristama ja hooldama ka. Aga miks ei võiks olla nii, et maksad natuke rohkem, kuid hooldus ja koristus tehakse omavalitsuse poolt ära.
Astel: Meie ei pane kedagi kõnniteelt lund lükkama ja lükkame ka väravasse tee lahti.
Morozov: Küsimus on selles, millist teenust me soovime saada ja selleks peame mingi raha kokku koguma. Kui hakkame ükshaaval erinevaid makse paketist välja kiskuma, siis me läheme rappa. Terve maksude pakett peab ees olema ja siis küsime, mida me selle eest tahame saada.
Kokk: Mis on minul pistmist omavalitsuse maaga? Kui mul on Jõgeva linnas tee ääres maja, siis ma pean selle esise kõnnitee puhtana hoidma. Ma maksan oma maamaksu, miks ma pean tegema tööd, mida teised ei pea tegema?
Morozov: See on jama! Miks peaks linna kodanik linna ruumi korras hoidma?
Kas omavalitsustel peaks olema õigus muuta teatud piirides ka tulumaksu määra nii, nagu seda saab teha maamaksuga? Näiteks kui on tarvis ehitada uus koolimaja, siis tõstab omavalitsus tulumaksu määra ning hiljem, kui investeering tehtud, langetab?
Astel: Pole vahet, kas meil on tulumaks või maamaks või käibemaks, sest kui raha on, siis seda on, ja kui pole, siis seda pole. Oluline on teadmine, et raha tuleb, sest siis on mõtet ka pead vaevata.
Morozov: 1920. aastatel panid Saares talunikud raha kokku ja ehitasid koolimaja. Makse ei tõstetud. Vallas oli sel ajal palgal kolm inimest: vallavanem, vallakirjutaja ja konstaabel. Kohapeal oli ressurss olemas, see oli inimeste käes, kuid täna on inimesed puruvaesed ja nad ei suudaks sellisel viisil raha kokku panna. Tollal tunti, et haridus on oluline, talumehed panid seljad kokku ja ehitasid aastaga koolimaja, mis kestis seni, kuni meie panime ta kinni, kuna oleme vaesed ja ei suutnud seda enam üleval pidada.
Weinrauch: Omavalitsused pannakse siis ebavõrdsesse olukorda. See asi on vaja riiklikul tasemel lahendada, teha nii, nagu see oli. Kolm-neli aastat tagasi me ei kurtnud, sest me saime investeerida. Praegu ei saa ükski omavalitsus panka minna, et laenu võtta. Ta kirjutab projekti, kuid ta ei saa raha, et omafinantseeringut katta. Ja siis isandad Tallinnas küsivad, miks me projekte ei kirjuta? Mida ma neist kirjutan, kui mul omafinantseeringuks raha pole?
Kokk: Täna pole siin omavalitsuse esindajat, kus maamaks oleks kehtestatud maksimaalsel tasemel. Olukord on selline, kus kõik on käpuli ja maksude tõstmine on hullumeelsus. Omavalitsuse ülesanne on hoida kohalikud maksud oma inimestele võimalikult madalad.
Küsis: ARVED BREIDAKS
