Möödunud laupäeva ja pühapäeva troopilises kuumuses täienes Eesti kunst ligi paarikümne maaliga Jõgeva aleviku maastikust Pedja jõe ning ajaloohõnguliste ja arhitektuuriliselt kordumatute hoonetega. Õlimaalide loojateks olid erinevate elualade inimesed, keda õppejõud portretist ja vitraažimaalija Robert Suvi oli oma kodupaika maalilaagrisse kutsunud.
Esimesel päeval maalisid kunstiharrastajad Pedja jõge, teisel oma õppejõu Robert Suvi sünnikodu ning selle looduslikult kaunist ümbrust.
“Rahulik ja vaikne veekogu andis head inspiratsiooni. Erilist emotsiooni tekitas aga veepeegeldus, mille taustal me maalima hakkasimegi,“ ütles lilleseadja Piret Jürgenson. Jõgeva alevikku kui maalimiskeskkonda kiitis ka aiandusagronoom Lea Muuli Luunja vallast. “Kesksuvine loodus on siiski pisut värvidevaesem, sügisene värvigamma oleks avaram,“ lisas ta.
Nõuannetega saab vabalt ümber käia
Laagris osalejad avaldasid arvamust, et nende juhendaja metoodika soosib igati maalimise õppimist. “Robert Suvilt on õpetatut hea vastu võtta. Ta annab nõu, kuid samas laseb oma nõuannetega üsnagi loominguliselt vabalt ümber käia ja ise lahendusi otsida,“ märkis õmblusettevõtte Sangar rõivaste konstrueerija Mariliis Pedajas.
“Mulle jäi eriti meelde Robert Suvi soovitus värve rohkesti segada. Samuti sain kogemuse võrra rikkamaks, et kui tahad mõnda looduse elementi lõuendile saada, tuleb vahel ka mitu korda maalida, sest päike ja varjud ju liiguvad,“ rääkis Põhja- Eesti Regionaalhaigla valvelaborant Annika Koorts.
Mehikoorma perearst Tiina Kutsar valis endale Rahvaülikoolis Robert Suvi õppejõuks põhjusel, et kunstnik on tasemel looja ja asjatundja õlimaalide alal. “Ka mulle endale meeldib väga õlimaali tehnika,“„ lisas ta.
“Olen vist maalida soovinud niikaua, kui ennast mäletan. Laagris sain mitmeid uusi teadmisi ja kogemusi. Mõistagi pean ennast aga tugevasti edasi arendama,“ lasus ravimifirma töötaja Irina Kaljuvee, kes erialalt samuti arst.
Noorim osaleja kümneaastane
Maalilaagri noorimaks osalejaks oli Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilane Johanna Aunpuu. “Maastiku on tore maalida, kusjuures eriti huvitavaks teeb töö just erinevate värvide kokkusobitamine,“ lausus kümneaastane tüdruk, kes Jõgeva Muusikakoolis ka viiulit õpib.
“Mul on hea meel, et maalimist saab Johanna harjutada professionaalse kunstniku juures,“ märkis tema ema Moonika Aunpuu. “Tõin oma “kassipoja piimatassi juurde“ ja eks näeb, mis edasi saab,“ arutles pereema huumorimeelselt.
Ainsaks meheks domineerivalt naiselikus harrastusmaalijate seltskonnas oli K&H AS projektibüroo juhataja Olev Saago.
Hobimaalijate sõnul aitab maalimisega tegelemine neil nii pingeid maandada kui ka tööl paremini hakkama saada. “Arsti töö on vastutusrikas ja toob ikka kaasa pingeid, mida maalimine hästi maandada aitab,“ nentis perearst Tiina Kutsar.
Piret Jürgenson märkis, et maalimine võimaldab paremini värve tundma, mis ka tema igapäevatöös lilleseadjana kasuks tuleb.
“Minus lihtsalt peab midagi loomingulist olema. Kui piirduksin vaid kutsetööga, oleks elu väga üksluine,“ ütles Mariliis Pedajas.
Juhendaja Robret Suvi sõnul püüavad rahvaülikoolis õppijad maalimise alased teadmisi ja oskusi maksimaalselt omandada ja on vahel püüdlikumadki kui üliõpilased, kes professionaalseteks kunstnikeks pürgivad.
“Ühtlasi õpin ka ise oma õpilastelt ja mõnigi kord võtan nendelt üle mõne nipi,“ lisas Jõgeva alevikust võrsunud kunstnik ja pedagoog.
iii
JAAN LUKAS
