Kunstnikud on pidanud igal ajal ja igasugustes oludes leidma lahenduse küsimusele, kuidas jääda iseendaks ning meeldida samal ajal ka publikule. “Minu jaoks pole publikule meeldimine enam tähtis, minu praegune vanus ja kogemused lubavad mul nüüd juba olla mina ise,” ütles homme 65 aastaseks saav ja sel puhul oma isikunäituse avav Robert Suvi.
Ehkki sündinud on kunstnik Tartus ja suurema osa lapsepõlvest veetnud Jõgeva alevikus, sidus saatus teda varases nooruses mõneks aastaks ka Palamusega. Sestap polegi ime, et oma juubelinäituse paneb ta üles Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaali. Palamusega seob teda ka üks seik loomingulises biograafias: enam kui kümme aastat tagasi tegi Robert Suvi Palamuse kirikusse kolm vitraažakent. See on ka põhjus, miks näituse avamisele eelneb väike missa kirikus.
Aastatel 1971-1976 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ehk praeguse Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas õppides spetsialiseeruski Robert Suvi monumentaalmaalile ning ta on loonud mosaiikpannoosid, freskosid, sgrafiitosid ja vitraaže nii mõndagi ühiskondlikku hoonesse. Tema vitraaže saab näha ka näiteks Jõgeva kiriklas ja haigla nn vaikuse ruumis. Palamuse muuseumi paneb ta välja siiski üksnes õlimaalid, mille hulgas suur osakaal portreedel. Portreid on Suvi viimastel aastatel maalinud rohkesti ja enamasti kellegi tellimisel. Mis tähendab, et need kuuluvad erakogudesse ning näituse ajaks tuli autoril need omanike käest kokku laenata.
“Seekordne näitus ongi omamoodi tänukummardus neile, kes mu pilte ostavad ning kes ei pea paljuks kunstisse panustada,” ütles Robert Suvi. “Samas on see ka kui aruanne minu viimaste aastate loomingust.”
Meelsamini natuurist
Portreesid maalib ta meelsamini natuurist, ehkki tihti tuleb seda olude sunnil teha ka foto järgi. Foto on kehvapoolne abivahend, sest fotoaparaat jäädvustab sekundi murdosa jooksul vaid ühe näoilme sadadest selle inimese puhul võimalikest ning see ei pruugi olla tema jaoks iseloomulikem. Natuurist maalides saab inimest pikemalt jälgida ja tema olemusele lähemale jõuda.
“Kui inimene mulle poseerib, saan temaga juttu ajada ja samal ajal jälgida, kuidas ta naeratab, kuidas töötavad tema näolihased,” ütles Robert Suvi. “Mulle meeldib suhelda ja ma tunnen ennast sellises olukorras väikest viisi psühholoogina. Neile aga, kes mõnikord nurisema kipuvad, et maalitud portreel pole fotolikku sarnasust portreteeritavaga, võin öelda, et inimene on igal hetkel isemoodi, sest tingimused – valgus, meeleolu jne – muutuvad ju pidevalt.”
Lisaks portreedele näitab Robert Suvi oma juubelinäitusel maastikupilte. Neid on ta maalinud nii koduses Eestis kui ka Lõuna-Prantsusmaal, kus ta käis möödunud aastal koos Tartu harrastusmaalijate seltskonnaga, keda ta juhendab.
“Sellesse harrastajate ringi kuulub kõrgkooli õppejõude ja ärimehi, aga ka koduperenaisi,” ütles Robert Suvi. “Maalime Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži ruumides ning korraga on tavaliselt kohal viis-kuus inimest. Kui kõik kokku arvata, siis on seltskond natuke suurem. Nüüdseks oleme kaks aastat koos käinud. Aprillis ja mais oli maalijate ringil ühisnäitus Dorpati konverentsikeskuses ning mõnel sellesse ringi kuuluval maalijal on õnnestunud oma töid juba müüagi.”
Uus hingamine
Lõuna-Prantsusmaalt saadud elamused andsid Robert Suvile maastikumaalijana justkui uue hingamise, ehkki lõpliku kuju said tööd enamasti alles kodus. Prantsusmaal piirdus ta fotode ja visandite tegemisega. Lõunamaiseid maastikke maalides pole kunstnik end realismikaanonitest kammitseda lasknud. Ka värvivalikuid on ta teinud väga julgelt, tuues sisse vastandvärvuste paare nagu lilla ja oranž, sinine ja kollane ning roheline ja punane.
Tartu akadeemilise ja äritaustaga harrastusmaalijad, kellega Suvi tänavugi Lõuna-Prantsusmaale Nizza ümbrusse maalima läheb, pole kaugeltki tema ainsad õpilased. Pedagoogitööd on ta elus palju teinud ja praegugi on tema põhitööks tulevaste maastikuarhitektide harimine Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis.
“Õpetamine annab palju ka õpetajale endale,” kinnitas Robert Suvi. “Õpilased armastavad eksperimenteerida ja neid jälgides tekib ka õpetajal uusi ideid, kas või näiteks selles osas, kuidas pinda katta.”
Sügisest hakkab Robert Suvi õpetama veel ühes koolis – Tartu ärimehe Aivar Koka (tegemist on Jõgevamaal hästi tuntud riigikogu liikme nimekaimuga – toim.) asutatavas erakunstikoolis, mis hakkab tegutsema aadressil Veski tn 5a ning mille prioriteediks puudega lastele kunstihariduse võimaldamine.
Robert Suvi näitus avatakse homme kell 16 ning see jääb Palamuse muuseumis avatuks 28. juunini.
i
RIINA MÄGI
