Jõgevamaa Teeme Ära talgupäeva koordinaator, Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse eestvedaja Karina Kaarepere ütles, et maal tehti varem ja tehakse ka edaspidi üheskoos ära väga palju vajalikke töid, külaseltsid on enamiku esmavajalikust korda saatnud just talgutega. Sellepärast tasub leida üles endi kõrvalt need asjad ja teod, mis ootavad tegemist, ja koos suurel talgupäeval 1. mail ära teha.
Teeme Ära järjekordne talgupäev tänavu 1. mail Jõgevamaal hakkab ilmet võtma. Kui palju on praeguseks juba talguid registreeritud?
Jõgevamaal oli registreeritud talguid seitsmes kohas, küsijaid on veel olnud kümmekond, kas ja millal nad oma talgud registreerivad, ei tea. Külades tehakse igal pool talguid. Minu käest on palju küsitud, et kui me nagunii talgud teeme, kas peame need siis ka registreerima. Olen soovitanud ikka registreerida.
Kui talgud tehakse kas enne või pärast 1. maid, siis neid registreerima ei pea. Muidugi on ilus, kui kõik ikka koos teevad, registreeritud talgutele võib tulla ju ka mujalt abilisi. Eriti teretulnud on see nendesse kohtadesse, kus on suuremad tööd plaanis.
Räägime konkreetsetest kohtadest ka.
Registreeritud on talgud Linnamäe krossirajal ja Siimusti lauluväljakul. Lauluväljakut tahetakse võsast puhastada, koristada ja seda paika korda saada. Kui mullu Härjanurme Maarahva Seltsiga Siimusti lauluväljakul vastlapäeva käisime tähistamas, saime küll kelgutada ja suusaradasid nägime ka, aga laululaval kasvasid väikesed männid.
Talgud tulevad ka Reastvere kuusikus, Kalev Jalasto korrastab seal metsaalust.
Esimesena registreeris talgud Elistvere loomapark, nemad tahavad vanu aedikuid maha võtta. Samuti tahetakse korrastada Julius Mägiste mälestusparki. Siimusti lastekodu Metsatareke hakkab samuti metsaalust korrastama. Ja Kaldapeäsksed korrastavad Kodavere kalmistut.
Torma huvikojad tahaksid ringtalli puhastada, nemad lubasid veel muinsuskaitsega oma töid kooskõlastada.
Juhin kõikide talgukorraldajate tähelepanu sellele, et kui tahate minna looduskaitsealale või ka näiteks muinsuskaitse all olevat objekti korrastama, siis tuleb selleks ka vastavast asutusest luba küsida. Sama kehtib ka eramaale jäävate objektide puhul. Omaniku käest loa küsimine on elementaarne.
2008. aastal oli talgutel igas vallas oma koordinaator. Kas tänavu tuleb ka igasse omavalitsusse üks talgute korraldaja?
Ei tule ja seda pole ka nõutud. 2008 koristati prügi, see tuli ka ära vedada ja prügilasse anda ja nõudis seetõttu suuremaid inim- ja raharessursse. Tänavu pole prügivedu peamine töö.
Kes Jõgevamaal veel talguid koordineerivad?
Abiliseks on mulle Mari-Liis Kolk Lustiverest ja ka varasem Teeme Ära koordinaator Kersti Kurvits on lubanud abistada.
Kuupäeva kohta on märgitud, et pärast volbriööd ei pruugi kuigi palju talgulisi tulla. Ja mõned on väitnud sedagi, et ega jüripäevaks veel lumigi ära sula. Ja soomlased olevat juba uurinud, kas lumi ikka järgmiste jõuludeni vastu peab.
Kui ilm on ilus, on koos väga mõnus töötada. Talgud on ajast aega olnud ka tasuta tegevus. Ja ega siis talgutööga end tapma ka ei pea – ikka mõnuga tuleb seda teha.
Kust talguid leida?
Talgud võivad olla pargi või kiigeplatsi kordategemine, rahvamaja remontimine, kohaliku muinsusmälestise korrastamine või hoopis külaseltsi asutamine ja edasise tegevusplaani ühiselt kokku panek. See sõltub ikka sellest, mida mingis piirkonnas on vaja ära teha.
Oma mõtte saab alates 4. märtsist www.teemeara.ee lehel talguna registreerida, kus see peagi ka teistele nähtavaks muutub ning asuda teisi kaasa kutsuma ja talgupäeva ette valmistama. Ja siis juba alates 1. aprillist saavad kõik soovijad end nendele talgutele registreerida.
Milliseid abimaterjale talgujuhtidele pakute?
“Talgujuhi abiline” sisaldab talle konkreetseid juhiseid. See juhend läheb ka trükki. Kõik talgujuhid saavad ka vastava märgi, soovi korral ka autole kergelt eemaldatava kleebise.
Kuidas katta talgute kulud?
Talgud pole kunagi rahaline üritus olnud. Nii ka seekord. Endale meelepäraseid talguid saab toetada ka rahaga, konkreetse ettevõtmise viitenumbri leiab talgupäeva veebist. Kui mõni inimene soovib just talle vajalikus või meelepärases kohas toimuvaid talguid toetada, saab ta selle heaks raha annetada. Siis saavad talgulised näiteks suppi või pakutakse neile ka meelelahutust.
Ülejäänu peab leidma talgujuht.
Tartu linn on juba protestinud, sest eelmiste talgute prügi vedeleb senini Raadil. Mida teha, et tänavuste talgutega sama ei juhtuks?
Talgujuht peaks ikka kõik lõpuni läbi mõtlema, et midagi niisama kuhugi vedelema ei jää. Ka tänavu võib palju prügi tulla, loodetavasti ei jää prügi kuhugi vedelema ja prügilad suudavad selle vastu võtta. Meie maakonnas on õnneks oma prügila, meil pole prügi väga kaugele vaja vedada ja pikka sõitu ei tohiks kellelgi tulla.
Kui on vaja prügi ära vedada, siis võib toetust saada kohalikust omavalitsusest. Aga ikka siis, kui on võimalik. Võib-olla saab toetada mõni ettevõtja või eraisik, kes on nõus andma prügikoorma äraviimiseks transporti .
Prügi ladustamise raha võib kokku koguda ka korjandusega, küllap on iga talguline nõus mõnikümmend krooni oma koduümbruse puhtakssaamise nimel annetama. Või laekub teie talgute arvele summa, mida samuti võite selleks otstarbeks kasutada.
Kuidas teada saan, kas keegi on üldse registreerunud?
Kui talgujuht on oma talgu registreerinud, siis 1. aprillist algab talguliste registreerimine. Kui keegi tema talgutele registreerub, siis tuleb tema meilile kohe teade. Soovi korral võib saada ka kontaktandmed.
Kuidas talguline tööle ja koju saab?
Kui tõesti on neid talgulisi, kel pole oma transporti, siis oma piirkonnas suudab talgujuht kindlasti nii korraldada, et ka kõige kaugemast metsatalust pärit soovijad ei jääks kõrvale. Mujalt tulijad peavad aga ise leidma võimaluse, kuidas kohale jõuda. Aga paha ei tee, kui sel teemal talgujuhiga konsulteerida.
Millal on viimane aeg talgud registreerida?
Hea oleks, kui 1. aprilliks oleks see tehtud, siis täituvad talgud kõige kiiremini tegijatega. Muidugi võib ka hiljem registreerida, aga talgulised võivad otsa lõppeda.
Kuidas registreerida talgud, kui puudub internetiühendus?
Siis aitavad kohalikud koordinaatorid. Registreeritud saavad talgud igal juhul. Valdades ja külaseltsides on koordinaatorite kontaktnumbrid olemas.
Kas talguliste arv on piiratud?
Põhimõtteliselt pole, aga iga töö saab ükskord tehtud. Kui on liiga vähe talgulisi, jääb töö tegemata, ja kui jälle liiga palju, siis üksteisel jalus sebimine ja niisama molutamine ei anna ka midagi ja töö võib ikkagi tegemata jääda. Paar-kolm inimest rohkem või vähem ei tohiks küll töid häirida.
Kes muretseb töövahendid?
Seegi tuleb kokku leppida, kas talgujuht ise muretseb või võtavad inimesed oma tööriistad kaasa või on võimalik neid ka kusagilt laenata..
Aga iga talgu juures on kirjas, mida kaasa võtta ja mis kohapeal olemas. Talgulistel võiksid töökindad ikka kaasas olla ja ka mõni suur prügikott taskus ei tee paha. Kuidas pärast talguid pidu korraldada? Enamikus kohtades on kindlasti olemas oma küla pillimehed või ka ansamblid, kes on nõus õhtul esinema. Et päev koos laulu ja pillimänguga lõbusalt õhtusse saata, kutsub korraldustoimkond üles kõiki aktiivseid inimesi, kelle eestvedamisel 1. mail talgupeod püsti panna. Kõik, kes on valmis omalt poolt talgulistele pidu korraldama, saavad ühendust võtta talgupäeva kultuuritoimkonnaga talgute veebilehel. Esinejad saavad samuti ennast alates 20. märtsist www.teemeara.ee lehel lahkelt kirja panna, et pidude korraldajad saaksid nad üles leida ja kaasa kutsuda. Samasse kohta jõuab üles ka kogu info kohalike talgupidude kohta. Simmanit pole mõtet igas külas korraldada, küll aga teatud piirkonna peale ja kõik huvilised saavad kokku tulla. Kirjamehed on teinud „Kaera-Jaani” viisil ka mitmeid laule, mille abil talguid reklaamima hakatakse ja mis hiljem laulikusse koondatuna ka talgulisteni jõuavad. Võib olla tahaks mõni hoopis oma sauna talguliste jaoks kuumaks kütta? Jõgevamaa külamajades enamasti saunad puuduvad, Kamaris on küll õuesaun olemas. Aga kui keegi, kellel suurem saun ja hubane kaminaruum, sooviks oma kodus talgulistele sauna kütta, siis miks ka mitte. Ja tünnisauna võiks ka talguliste jaoks teha. Mis toimub 1. mail? *Talgutel on ajast-aega töö ja lõbu käsikäes käinud, nii on ka talgupäev jagatud 1. mail kahte ossa – töiseks esimeseks pooleks ning lõbusamaks õhtuseks *Töine osa kestab ligikaudu 4-6 tundi ja lõpeb ühise talguleiva söömisega *Seejärel saavad talgulised vaba aega, et talguväsimus kontidest peletada. Vastavalt oma soovile saab tutvuda ümbruskonnaga või näiteks turgutada ennast saunaleiliga *Päeva võtavad muusika ja pillimänguga kokku kõikjal Eestis toimuvad talgusimmanid *Kokku on tulnud seitse korraldajat, kes häid eestimaalasi talgutama kutsuvad – Riigimetsa Majandamise Keskus, Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Muinsuskaitse Ümarlaud, Eestimaa Looduse Fond, Liikumine Kodukant, Õnnepank ja kodanikualgatus Teeme Ära Minu Eesti *Oma mõtte saab alates 4. märtsist www.teemeara.ee lehel talguna registreerida, kus see peagi ka teistele nähtavaks muutub, ning asuda teisi kaasa kutsuma ja talgupäeva ette valmistama *Juba märtsikuus saab www.teemeara.ee lehel jälgida, milliseid talguid tegusad inimesed erinevates Eestimaa nurkades korraldavad *1. aprillil avaneb internetis www.teemeara.ee ka talgutele registreerimine *2008. aastal tegid rohkem kui 50 000 talgulist viie tunniga ära töö, mille tegemiseks oleks kulunud muidu kolm aastat ja palju meie kõigi ühist raha *2009. aastal tuli kokku ligi 12 000 ärksat inimest üle Eesti, et leida üles need teod ja viisid, kuidas elu meie kõigi jaoks paremaks muuta. Mõttetalgutest on tänaseks sündinud mitmed elujõulised algatused ja teod iii HELVE LAASIK
