Maakonnast teadlase pilgu läbi

Tänase lehe suur lugu maalib meie maakonnast üldise pildi rahvastikuteadlase, emeriitprofessor Ene-Margit Tiidu poolt koostatud ja statistikaameti välja antud raamatust „Eesti rahvastik. Loendamatu loendatud“. Andmed selle raamatu koostamiseks on saadud 2021. aastal toimunud rahvaloenduse tulemustest.
Üldistades tuleb tõdeda, et Jõgeva maakond on viimase paarikümne aastaga kaotanud ligi veerandi elanikkonnast. Möödunud sajandi teisel poolel moodustatud Jõgevamaa asub küll põlise asustuse ja viljaka pinnasega alal, kuid kahjuks pole välja kujunenud tugevat maakondlikku identiteeti. Jõgeva maakond on viimase paarikümne aasta jooksul (põhiliselt siserände tulemusena) kaotanud ligi veerandi (24,5%) elanikkonnast, mis on üks suuremaid kaotusi Eesti maakondade hulgas.
See puudutab kõiki meie kolme omavalitsust. Autori sõnul võiks arvata, et Jõgevamaa asukoht Eestimaa keskel, viljakal pinnasel Tallinna-Tartu raudtee ääres on Jõgeva linna keskuse jaoks suur õnneloos – mõlemasse Eesti suurimasse linna jõuab rongiga vähem kui poolteise tunniga. Paraku see nii ei ole. Viimase paarikümne aasta jooksul Jõgevamaa elanikkond märgatavalt vähenenud. Nähtavasti peaks Jõgeva oma identiteedi ja eripära kinnitamiseks midagi olulist ette võtma.
Raamatus tõdetakse sedagi, et jõgevamaalased hindavad end ise mitmetes valdkondades kehvemaks kui nad seda tegelikult on. Kokkuvõttes ütleb raamatu koostaja, et Eestimaa keskel paiknev Jõgevamaa on teenimatult ääremaastunud ja vajab ettevõtlikke inimesi, kes siinsed varjatud varad avastaksid ja paneksid vilja kandma ning siinset elu edendama.
Midagi õigemat on raske öelda.