Teisipäeval Jõgeva kultuurikeskuses peetud linna arengukava teemalisel arutelul diskuteeriti iseäranis ägedalt õpilaste spordielu edaspidise korraldamise üle. Kehalise kasvatuse tundide, treeningute ja spordisündmuste korraldamiseks tänapäevastes tingimustes pakuti välja idee ehitada koolimajade lähedusse uus spordihoone.
Ettepaneku oponendid tõid välja spordikeskuse Virtus eeliseid ning pidasid mõttekaks panustada selle mitmekülgsemale kasutamisele ja jätkuvale arendamisele.
Linnavalitsuse arenduse peaspetsialisti Erki Tederi sõnul on arengukava projektis üheks prioriteediks tulevase Jõgeva põhikooli ja riigigümnaasiumi hoonetest ning nende juurde kuuluvatest ehitistest nüüdisaegse hariduslinnaku kujundamine. “Linnavalitsuse ja linnavolikogu seisukohalt tuleb esmalt selleks eesmärgiks uuel rahastamisperioodil Euroopa Liidu vahendeid taotleda,” ütles ta.
Jõgeva linnavolikogu liige Raivo Meitus avaldas arvamust, et koolimajade piirkonda tasuks ehitada uus spordihall, kus oleksid head võimalused korvpalli ja võrkpalli mängimiseks ja teistegi spordialadega tegelemiseks nii kooliõpilastel kui ka teistel asjahuvilistel. Sama mõtet toetas Jõgeva gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Viktor Nõmm, kes rääkis, et mitmetes Eesti ja välismaa linnades paikneb selline spordihall koolimajade läheduses. Tema sõnul nõuaks Virtuses kehalise kasvatuse tundides käimine õpilastelt liiga palju aega. “Nii ei jõuta ennast korralikult pestagi, sest kümne kuni viieteistkümne minutiga peab jõudma koolimajja järgmisse tundi. Iseäranis tülikas on see teekond külmade ilmade ajal. Pealegi puudub Virtuses tarvilik inventar kehalise kasvatuse õpetamiseks koolinoortele,” oli pedagoog kriitiline. Praegusel spordihoonel Virtus näeb Nõmm aga rakendust ettevõtlushoonena. Tema arvates sobiks see iseäranis hästi puidutööstuse jaoks.
Virtus pidevas kasutuses
Viktor Nõmme huvitavate mõtete eest tänanud sihtasutuse Jõgeva Sport juhataja Aita Saksing ütles, et Virtus on unikaalne ehitis ja üks suuremaid spordirajatisi maapiirkondades. “Siinne suur saal, aeroobikasaal ja maadlussaal ning teisedki ruumid on hõivatud ning kasutajaid tuleb pidevalt juurde. Näiteks treenib Aimur Säärits maadlussaalis ligi sadat õpilast ning mujal selliseid treeninguvõimalusi Jõgeval poleks. Igati on end õigustanud Virtuse kohvik ja hostel. Hea koostöö on hoones asuva Jõgeva kunstikooliga, mille õppurid pidevalt maja näitustega kaunistavad.
Usutavasti on võimalik tunniplaane koostada arvestusega, et õpilased saaksid kiirustamata ja pingevabalt Virtuses kehalise kasvatuse tundides käia,” lausus Aita Saksing, lisades, et ka üliõpilastel tuleb sageli üsna kaugele kehalise kasvatuse tundi minna. Ennekõike peaks Virtuses kehalise kasvatuse tundidega tegelemine puudutama riigigümnaasiumi õpilasi, sest selleks rekonstrueeritavas õppehoones puudub võimla.
Linnapea Kalmer Lain leidis, et spordikeskusel Virtus oleks perspektiivi vaba aja huvitavaks ja tervislikuks sisustamiseks mõeldud multifunktsionaalse hoonena. “Koolimajade juurde võiks aga ehk tõesti ehitada spordihoone, mida päeval kasutaksid õpilased ja õhtul täiskasvanud,” lausus ta.
Jäähallist võib ikka unistada
Linnavolikogu liige Uno Veski rõhutas korduvalt vajadust jätkata tööd jääalade keskuse rajamiseks Jõgevale. “Jõgevale on plaanitud jääalade keskus, mis on ainulaadne Eestis, Baltimaades, Soomes ja arvatavasti ka Venemaal. Iseäranis tunnevad huvi selle rajatise valmimise vastu kelguhokit harrastavad invasportlased, kes Jõgevale meelsasti võistlema ja treenima tuleksid.”
Jõgeva linnapea Kalmer Laini sõnul võib jääalade keskuse idee teostuda, kui selle rajamist toetatakse riiklikult. “Mõistagi peab mõtlema ka hoone ülalpidamiskuludele,” nentis ta.
“Arengukava peaks sisaldama ka suurejoonelisi plaane. Kunagi võivad täituda ka unistused, mis algul ebareaalsed tunduvad. Mis puutub jäähalli, siis regionaalpoliitilistes tulevikusuundades on kavandatud selliste spordiobjektide rajamine maakonnakeskustesse. Kui Jõgeva selle võimaluse maha magab, võib “rong” juba läinud olla,” ütles mõttevahetusel osalenud riigikogu liige Aivar Kokk.
Tema sõnul tuleks Jõgevat arengukava tegemisel vaadata kui maakonnakeskust, millel on koostöö lähemate ja kaugemate omavalitsustega, kelle elanikud kasutavad linna teenuseid. “Samas ei maksa korrata edukaid lahendusi, mis valdades juba toimivad. Ühtlasi peaks arvestama, et Jõgeva asub Tartule lähedal,” lisas ta.
Kes kolib koolimajja?
Kõneaineks oli ka ruumide kasutamine praeguste gümnaasiumide hoonetes, mida tulevikus hakkab kasutama Jõgeva põhikool. Erki Teder märkis, et nende pindade tühjaks jäämise vältimiseks ning asjatute kulude ärahoidmiseks võib tekkida vajadus paigutada sinna muusikakool, kunstikool või raamatukogu. Tederi hinnangul aga ükski asutus vabatahtlikult sellist varianti vastu ei võta.
Jõgeva kunstikooli direktori Anne Nurmiku sõnul olevat ühte koolimajja plaanitud kunstikooli ning muusikakooli huviõppeosakonna ruumid. “Põhimõtteliselt pole ma selle variandi vastu. Ümberkorraldus on õigustatud, kui kaasneb paremate võimaluste loomine lastele ning võib märgata arengut, sest valmimas on ju arengukava. Kolimine ainult kokkuhoiu eesmärgil pole aga minu meelest hea mõte. Enne oleks vaja arutada ning kõiki plusse ja miinuseid kaaluda ja siis otsus teha,” ütles huviõppeasutuse juht.
“Suurimaks plussiks seoses aruteluga on inimeste aktiivne huvi kaasa mõelda ja oma seisukohti välja öelda. See tõestab, et linna arengu pärast tuntakse muret ning soovitakse sellele protsessile kaasa aidata. Niisuguseid avalikke mõttevahetusi võiks ka rohkem olla. Iseäranis ootaks sellistele kokkusaamistele elanikke, kes oma igapäevatöös ei tegele linna käekäiku puudutavate valdkondadega, kuid ütleksid julgesti välja, mida kohalik omavalitsus peaks kodanike huvides tegema,” rääkis linnapea Kalmer Lain.
Üldrahvalik arutelu arengukava üle korraldati Jõgeva linnavolikogu endise ja Jõgeva linnavalitsuse praeguse liikme Priit Põdra algatusel. Jõgeva linnavolikogu arutab arengukava 22. novembril peetaval istungil.
i
JAAN LUKAS
