Maakonna laulu- ja tantsupeol osaleb 1700 taidlejat

Põltsamaal 30. mail peetaval Jõgevamaa laulu- ja tantsupeol „Mu süda usub õnne” osaleb enam kui sada taidluskollektiivi ligemale 1700 laulja, tantsija, võimleja ja pillimängijaga.

Kui registreerimisandmeid vaadata, siis torkab silma, et kõige rohkem — üle kolmesaja — saab piduliste hulgas olema mudilaskooride lauljaid, segakoorilauljate arv jääb kolmesajast pisut allapoole. Mees- ja poistekooride lauljaid on seevastu nii napilt, et kaks kooriliiki astuvad üles koos.

Tantsijate hulgas on kõige rohkem I-II klasside tantsurühmade ja memmede rühmade liikmeid, VII-IX klasside rühmi ei registreerunud peole aga üldse. Ainsale osalevale V-VI klasside tantsurühmale pakuti võimalust kaasa tantsida naisrühmade esitatavas „Kodutantsus“ ning tänavuse meeste tantsupeo repertuaarist pärinevas „Tuulistantsus“ ning nad võtsid pakkumise vastu.

Laulu- ja tantsupeo stsenaariumi autor on Põltsamaa kultuurikeskuse kunstiline juht Vilve Piht, kes esitab ka laulu- ja tantsunumbreid ühendavaid vahetekste, lavastusgruppi kuulub aga kogu peo 15-liikmeline kunstiline toimkond, milles nii tantsu- kui ka muusikainimesi. Peo külalisdirigendiks on Veronika Portsmuth, keda Jõgevamaa koorilauljad mäletavad ühena möödunudaastase laulupeo üldjuhtidest, mulluse Põltsamaa Festi publik aga kui sellel kaasa teinud naiskoori Miina dirigenti. Külalisdirigendi juhatada on muu hulgas laulu- ja tantsupeo avalaul „Kaunimad laulud“.

Laulupeo nimilaulu „Mu süda usub õnne“ on helilooja Piret Rips kirjutatud Pala kandist pärit poetessi Anna Haava sõnadele. Väike kummardus tehakse ka Põltsamaa lähedal sündinud heliloojale Karl August Hermannile.

„Peokavast leiab vanu häid laulupeolaule, tuleva-aastase noorte laulupeo laule, aga ka teisi palu, mis valitud teemaga sobivad,“ ütles maakonna laulu- ja tantsupeo kunstilisse toimkonda kuuluv Põltsamaa kultuurikeskuse direktriss Irja Paavo. „Kava koostades pidasime muu hulgas silmas seda, et eri kooriliigid võimalikult palju koos laulda saaksid. „Lõpupala „Kaera-Jaan“ kantakse aga ette koguni laulu- ja tantsurahva ühisjõududega: Eestis on ju käimas kaerajaani aasta.“

Maakonna laulu- ja tantsupeo proovid algavad Põltsamaa laululaval peopäeva hommikul kell 9. Esimestena saavad oma tantsud läbi tantsida B- ja D-segarühmad, siis C-segarühmad (kell 9.20). Seejärel läheb järg võimlejate (9.40) ja laulurahva kätte. Naiskoorid alustavad lauluharjutust kell 10.15, lastekoorid kell 10.30, poiste- ja meeskoorid kell 10.50, rahvamuusikud kell 11.10, ühendkoorid kell 11.30, segakoorid kell 12.30 ja mudilaskoorid kell 13. Jätkavad jälle tantsijad: kell 13.30 pääsevad platsile I-II klasside rühmad, kell 13.40 III-IV klasside rühmad, kell 14 naisrühmad ja V-VI klassi tantsurühm, kell 14.20 memmede rühmad ning punkti panevad pikale proovipäevale kell 14.35 puhkpilliorkestrid.

Kell 16.30 toimub Karl August Hermanni mälestussamba juures laulu- ja tantsupeo avatseremoonia, pärast mida hakkab rongkäigu „pea“ liikuma lauluväljaku suunas. Järk-järgult ühinevad sellega Põltsamaa viiele sillale üles rivistatud taidlejad. Pidu ise algab kell 17.

Kui maakonna laulu- ja tantsupeol astub üles valdav osa maakonna kooridest, orkestritest ja tantsurühmadest, siis Elvas 20. juunil toimuvale Peipsi-äärsete maakondade laulu- ja tantsupeole on meie kandist minejaid suhteliselt vähe: üles on end andnud vaid üks nais- ja üks meeskoor ning viis segakoori. Tõsi, meie tantsurühmi sinna ei oodatudki, sest neid piisab Elva laululava esise mitte just suure platsi täitmiseks korraldajamaakonnal Tartumaal endalgi.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus