Jõgevamaa arengustrateegia 2035 + kultuuritöörühma mõttevahetusel tehti mitmeid ettepanekuid, et säilitada traditsioone ja leida uusi võimalusi. Põhjalikumalt räägiti kultuurieluga seonduvast mainekujundusest, koostööst ettevõtjatega maakondlike ja vabariiklike kultuurisündmuste korraldamisel.
Mõttevahetust juhtinud sihtasutuse Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (JAEK) juhataja Marve Millend ütles sissejuhatuseks, et maakonna arengustrateegiat koostatakse eesmärgil tagada Jõgevamaa inimestele mitmekülgselt hea elu, äratada külalistes suur huvi paikkonna vastu ja luua elanikele võimalusi ennast siin hästi tunda, leida uusi võimalusi, tugevdada missioonitunnet. Veel märkis Millend, et pärast maavalitsuste likvideerimist tellis rahandusministeerium kultuuritöö korraldamise maakondlikele arenduskeskustele.
„JAEK omakorda hankis töö mittetulundusühingult Jõgevamaa Kultuurikoda. Tulemuslik koostöö on Jõgevamaa rahvakultuurispetsialisti Pille Tutiga, kes on meid mitmetes valdkondades väga palju aidanud,” lisas ta.
Kultuuritöötajad loovad positiivseid emotsioone
Iga mõttevahetusel osaleja tutvustas ennast ja ütles, mis motiveerib teda osalema. Jõgeva vallavanem Aare Olgo nimetas end ennekõike kultuuritarbijaks ning kinnitas, et kultuuritöötajad äratavad temas oma toimetamistega positiivseid emotsioone ja lugupidamist. „Omavalitsusjuhina tuleb mõelda kultuurielu rahastamisele ja lõpptulemustele sellel elualal,” lisas Olgo.
Mõttevahetus jätkus töörühmades, mille eestvedajad räägitust kokkuvõtteid tegid. Ühe rühma eestvedaja, Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuhi Aive Tamme sõnul on kultuuril asendamatu roll pärandi hoidmisel.
„Tõdesime ka, et ühised kultuurisündmused liidavad kogukondi ja aitavad noori positiivselt suunata,” lausus ta.
Mitmeid ideid käidi välja seoses kultuuritöötajate ja ettevõtjate koostööga. Avaldati arvamust, et kultuurielu toetanud ettevõtja vajab ja väärib enam tänusõnu, meelespidamist tunnustamist.
„Huvitav ja oluline on ka teada, millised on ettevõtjate endi ideed kultuurielu korraldamiseks,” ütles Jõgevamaa Kultuurikoja liige ja maakondlike kultuurisündmuste korraldamise koordinaator Tiina Tegelmann. Jõgeva vallavolikogu esimene aseesimees Mai Treial tegi ettepaneku kutsuda selleks kokku ettevõtjate ümarlaud. Tema arvates võiks mõnigi kultuurikollektiiv tegutseda ühe või teise ettevõtte egiidi all.
Ettevõtja Terje Rudissaar ütles, et tema eestvedamisel tegutsev firma toetab töötajaid, kes sisustavad vaba aega kultuurikollektiivides. Näiteks aidatakse esinemisrõivaste soetamisel.
Vaeti, kas kultuurisündmused peaksid külastajatele olema üldiselt tasulised või tasuta.
Maakonna rahvakultuurispetsialisti Pille Tuti arvates peaks selles valdkonnas kehtima ühtne süsteem.
Maakonna tantsu- ja laulupidu müüdi välja
Jõgeva kultuurikeskuse juhatajalt Ainar Ojasaarelt saadi teada, et Jõgevamaa laulu- ja tantsupeol, mis on nüüd kahel korral piletiga olnud, müüdi möödunud aastal Kasepääl välja peaaegu kõik ja tänavu Kassinurmes kõik piletid.
Arutelul rõhutati kultuurisündmuste tähtsust Jõgevamaa ja selle omavalistuste maine kujundamisel. Peeti oluliseks tekitada nende vastu huvi nii maakondlikus kui ka üleriigilises meedias.
Positiivse näitena toodi Ookatku küla muinasjutupargi tutvustamist TV 3 uudistes ja ERRis. Samuti on eetriaega saanud jääpurika kasvatamise võistlus, naiste tantsupidu, Jõgevatreff. Oluline on kultuuritegemisel ka see, et tänu laiemale kajastusele luuakse piirkonna mainet. Siin on vaja leida „oma mees meedias“, kes aitaks kajastada vabariiklikus meedias positiivse kuvandiga kõiki Jõgevamaa kultuurisündmusi.
Mõttevahetusel pandi kirja ka Jõgevamaal toimunud kultuurisündmused, kusjuures edaspidistes aruteludeks selgitatakse välja, mis nendest on kõige atraktiivsemad, populaarsemad ja mainekamad. Ikka selleks, et saavutada kokkulepe kolme kohaliku omavalitsuse vahel, pidada neid maakondlikult tähtsateks, toetada neid ühiselt ja luua järjepidevuse tagamiseks kindlam „seljatagune“ tegijatele.
Need üritused peavad teenima maakonna positiivse maine loomist.
JAAN LUKAS
