Kunst pole muidugi sport, ent võistelda saab ka kunstis. Jõgeva ühisgümnaasiumis on juba kolmeteistkümnel kevadel kohtunud maakonna koolide esindused, et võistelda mitmesuguste kunstiülesannete lahendamises. Tänavuse kunstipäeva ülesanded lähtusid Jõgeva linna sünnipäevast.
Jõgeva linn tähistab tänavu teatavasti 75 aasta möödumist linnaõiguste saamisest. Koduse ülesandena pididki kunstipäevalised kunstile omaste vahenditega edasi andma ühe 75 aastase isiku või nähtuse loo. Kelle või mille loo, seda korraldajad ei täpsustanud, ent neljast osalenud võistkonnast valis kolm siiski portreteeritavaks Jõgeva linna. Allakirjutanu arvates oli neist huvitavaima lahenduse leidnud Jõgeva gümnaasiumi VIIIb klassi võistkond. Nende taies ärgitas leidma seoseid Jõgeva linna arenguloo, Eesti Vabariigi arenguloo ja keskmise inimese arenguloo vahel. Jõgeva ühisgümnaasiumi VII klassi õpilased tõstsid oma taiesega esile aga Jõgeva linna vististi tähelepanuväärseimat hoonet, tipparhitekt Arnold Matteuse projekteeritud pangamaja, mille valmimisest möödub tänavuse aasta lõpus samuti 75 aastat.
Iga inimene on tähtis
Üks taies tuli võistkondadel luua kohapeal. See pidi esitama noorte visiooni ühest Jõgeva linna kangelast kujutavast ja Jõgeva linnaruumi sobivast skulptuurist. Oleks see noorte teha, tervitaksid Jõgeva jaamas rongilt tulijaid peatselt krokodill Gena ja Potsataja koos helesinise vaguniga (sellise ettepaneku tegid Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi seitsmendate klasside õpilased), Hea Linna Vaim saaks endale sõbraks ja kaaslaseks naisvaimu (Jõgeva gümnaasiumi VIIb klass) ja KEKi linnaosas hakkaks seisma skulptuurportree töökast vanaprouast, kes seal talvel jääraua ja muul ajal luuaga toimetab (JÜG 7. klass). Jõgeva gümnaasiumi VIIIb klass lähenes seegi kord ülesandele filosoofilisemalt ning meisterdas Jõgeva linnakodaniku kuldse kuju, kusjuures linnakodaniku all ei mõeldud kedagi konkreetset.
“Selleks ausammast väärivaks linnakodanikuks võib end mõelda igaüks meist, ja linnale, kust inimesed Eesti suurematesse paikadesse ja välismaale rändama kipuvad, ongi iga inimene tähtis,” ütles Kristjan Pint oma klassi taiest tutvustades.
Kunstipäeva võistlusteosa lõpetas moešõu, mis pidi viima vaataja ajas 75 aastat tagasi ehk 1938. aasta tänavapilti. Moeetenduseks valmistumine polnud lihtne ülesanne, sest isegi praeguste koolilaste õpetajad on liialt noored, et 1938. aasta trende mäletada, õpilastest endist rääkimata. Noored olid siiski tublid olnud ning koduste riidekappide ja kasutatud rõivaste kaupluste toel kokku pannud nii mõnedki nimetatud aega päris hästi sobituvad rõivakomplektid. Palamuse noored esinesid koguni kahe rõivakollektsiooniga. Tõsi, nende pakutu kippus etteantud teemast välja jääma (nad näitasid mitte 75 aastat tagasi, vaid viimase 75 aasta jooksul kantud rõivaid), küll aga pakkusid nad välja toredaid ideid rõivaste taaskasutuseks.
Võit jäi koju
Kunstipäeva žürii, millesse kuulusid Jõgeva kunstikooli õpetaja Katrin Tamm-Kuusik, Põltsamaa kunstikooli õpetaja Piret Järv, Jõgeva ühisgümnaasiumi käsitööõpetaja Maris Prii, Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru ja allakirjutanu, andis kolme ala kokkuvõttes kõige rohkem punkte Jõgeva ühisgümnaasiumi võistkonnale, ent Jõgeva gümnaasiumi VIIIb klassi võistkond jäi neist maha ainult ühe ja Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi võistkond kahe punktiga. Parimaks skulptuuriks osutus Palamuse noorte Gena ja Potsataja, parimaks 75-aastase looks Jõgeva gümnaasiumi VIIIb klassi jutustatu ning parimaks moekollektsiooniks Jõgeva ühisgümnaasiumi 7. klassi oma.
Maakonna koolide kunstipäeva, mille käigus noored said osaleda ka põnevates töötubades, toetasid Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Jõgeva linnavalitsus.
i
RIINA MÄGI
