Nahakunstnik Ene Kõnnusaare valmistatud suveniirraamatus “Eesti maakondade tarkuseterad” on esimeseks sissekandeks Tormas noorusaastad veetnud Carl Robert Jakobsoni arvamus kodumaise toidu tähtsusest riigi iseseisvuse hoidmisel.
Põllumajandus Jõgevamaal oluline
Erinevate piirkondadega seotud õpetustest, soovitustest ja arvamustest koosnevasse kogumikku “Eesti maakondade tarkuseterad” tehti esimene sissekanne Jõgevamaal peetud Eesti maavanemate nõupidamisel. Maavanem Viktor Svjatõšev valis selleks rahvavalgustaja ja põllumajanduse edendaja Carl Robert Jakobsoni lause: “See rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib omaenese päralt on.”
“Tsitaat viitab põllumajanduse olulisusele Jõgevamaal. Meie maakonna lehekülge kaunistavad ka logo, tunnuslause “Jõgevamaa – kuninglik väärikus Kalevipoja jõud” ja joonistus kündvast Kalevipojast. Iga maakonna jaoks on raamatus kolm lehte spetsiaalse paberiga,” ütles Svjatõšev, kes seni koordineeris maavanemate vahelist koostööd. Maakondade tarkuseterade talletamiseks mõeldud raamatu andis ta edasi seda tööd jätkavale Järva maavanemale Triin Orastele. Maavanemate ühise tegevuse koordinaator vahetub iga kolme kuu tagant.
Maavanemad käisid ka Põltsamaal ja Kasepää vallas
Mitmeid aastaid oli maakondade ühtekuuluvustunnet ja ühtlasi eripära toonitavaks sümboolikaks Ida-Virumaa maavanema Riho Breiveli idee järgi valmistatud kett, millele iga maavanem traditsioonilistel kokkusaamistel piirkonnale iseloomuliku detaili lisas. Kui tekkis huvi ja vajadus maakonnast maakonda edasi antava meenena midagi uut kasutusele võtta, pakkusid jõgevamaalased välja idee tarkuseterade kogumikust. “Mõte tekkis Kääpal Kalevipoja muuseumi kümnendal aastapäeval eksponeeritud sepisköites ja vineerlehtedega tarkuseraamatut vaadates,” ütles Svjatõšev.
Jõgevamaal viibinud maavanemad rääkisid regioonide käekäiku mõjutavatest valuküsimustest ning külastasid ka Jõuluvana tuba ja Alo Mattisseni klaveriklassi Jõgeval, firma E-Piim Põltsamaa meiereid, aktsiaseltsi Põltsamaa Felix, renoveeritud Puurmani mõisahoonet ja Peipsiäärset kurgikasvatust.
i
JAAN LUKAS
