Igal suvel jõuab PRIAsse maaomanike kaebusi selle kohta, et nende maid kasutab ja saab PRIAst pindalatoetust keegi, kellele nad pole selleks luba andnud. Vahel taotleb samale maale toetust mitu isikut. Kuidas on toetused ja maakasutusõigus seotud ning kuidas arusaamatustega toime tulla?
PRIAlt on päritud, miks me maaga seotud toetustaotlusi vastu võttes ei küsi kõigilt ka dokumenti maakasutusõiguse kohta, et omanike õigusi ei rikutaks.
Pindalatoetuste taotlejaid on üle 17 000 ja taotlusalust pinda üle 860 000 hektari, põllumassiive üle 220 000. Mõnigi suurtootja majandab mitmel tuhandel hektaril ning on põllud rentinud sadadelt erinevatelt maaomanikelt.
Kui juba taotluse esitamisel maa kasutusõiguse kohta dokumente nõuda, siis oleks seda vaja nõuda kõigilt taotlejatelt ja iga massiivi ning katastriüksuse kohta, sest omanik võib iga oma põllu erineval ajal erinevale rentnikule kasutada anda ja osa maad hoopiski ise kasutada. Tõendeid peaks koguma igal aastal uuesti, sest olukord muutub pidevalt.
Poleks mõistlik toota sadu tuhandeid pabereid ja kulutada nende koostamiseks ja töötlemiseks märkimisväärselt aega, sest juhtumeid, kus maad ilma loata kasutatakse, on siiski suhteliselt vähe.
Rendisuhteid reguleerivad seadused
Pindalatoetuse saamiseks peab selle taotlejal olema õigus maa kasutamiseks ning ta peab tagama, et maad hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Kasutusõigus on maa omanikul, rentnikul (põllumajanduslik rendileping), aga maa kasutamine võib toimuda ka kasutusvalduse või tasuta kasutamise lepingu alusel.
Rendisuhete tõendamiseks ei saa
Kasutusvaldust reguleerib Asjaõigusseadus ja tasuta kasutamise lepingut Võlaõigusseadus. Ka neid kokkuleppeid võib sõlmida nii suuliselt kui kirjalikult.
Kui pindalatoetuste taotlejal maakasutusõigus tegelikult puudub, aga ta hakkas maad harima, st kasutama, siis rikub ta tegeliku omaniku omandiõigust ja ka toetuse saamise tingimusi. Kui selline info PRIAsse jõuab, näiteks annab sellest teada maaomanik, siis saadab
Kui samale maale küsib toetust mitu taotlejat, kellest ükski ei suuda tõendada oma maakasutusõigust ja maa tegelikku hooldamist, jätab
Eelistage kirjalikke lepinguid
Oleme nii rentnikest taotlejaile kui ka maaomanikele alati soovitanud: sõlmige maakasutuse kohta lepingud kirjalikult, et vajadusel oma õigusi tõendada.
Lepingus peaksid kindlasti kirjas olema andmed maa rendile andja ja võtja kohta, nende õigused (sh õigus taotleda pindalatoetusi) ja kohustused (sh rendi suurus või muu hüvitis), lepingu jõustumise ja kehtivuse aeg ning andmed maa kohta. Lepingule lisage katastriüksuse plaan, millel on rendile antav maa tähistatud. Niisuguse lepingu olemasolu annab kindlust mõlemale poolele.
Rendisuhte puhul on oluline, et kui rendileandja vahetub (maa saab uue omaniku), siis rendilepingu kehtivus sellega ei lõpe. Kui näiteks uus maaomanik tahab ise maad kasutada, tuleb tal eelmise rendileandja ja rentniku vaheline leping üles öelda.
Kui maaomanik leiab, et tema maad on omavoliliselt kasutatud, saab ta sellest PRIAle teatada ja küsida, kas ja kes on tema maale toetust taotlenud. Kui selline taotlus ongi esitatud, käivitub eespool kirjeldatu: järelepärimine, õiguste tõendamine ja nende puudumisel toetusest ilmajäämine. Mõni maaomanik on ka
Toetuste topelttaotlemised samale maale tuvastab aga
Kokkuvõttes on maakasutusõigusega seotud sihilikke rikkumisi siiski suhteliselt vähe ning taotlejate teadmised toetuse saamise nõuetest on aasta-aastalt paranenud. Infot saab alati meie kodulehelt www.pria.ee ja infotelefonil 7377 679.
i
AHTI BLEIVE,
