Eesti hariduselus on vaja rahulikult kaalutletud muutusi, kuid kindlasti mitte hästikõlavad loosunglikke reforme.
Kummastav on kuulda, et põhikooli ja gümnaasiumiseaduse puudustele tähelepanu juhtimine on uuendustele vastu seismine.
Haridusminister Tõnis Lukase koolireformi iseloomustab läbimõtlematus ja analüüside puudumine. Kas tänases süsteemis on kõige suuremaks valupunktiks väikesed maagümnaasiumi?
Kas maakoolide sulgemise sotsiaalseid tagajärgi on analüüsitud? Kas lastele võimaldatakse ligipääs haridusele läbi ühiselamukohtade, õppetoetuse ja koolitranspordi? Kas uuendatud gümnaasiumite loomiseks on riigil täna eelarves vahendeid?
Seadus sõnastab mitmed valdkonnad lubamatult üldiselt ja jätab haridusministrile liiga suure vabaduse seadust oma määrustega sisustada. Keskerakond ei saa anda mandaati ministrile haridusreformiks, mille sisu ja tegelik kulu ei ole teada.
Peaminister Andrus Ansip teatas Vikerraadios, et kodulähedases väikeses gümnaasiumis ei ole võimalik lastel saada head haridust.
Peaministri sõnul on Eestis paraku küllaltki mitmeid väikeseid gümnaasiume, kus õpilastele jäetakse mulje, et nad omandavad hariduse, aga tegelikult kulutavad oma õppimise aja ära ilma, et nad hariduse saaks. Peaminister leidis, et kui paralleelklasside arv on väike, siis eriala õpetajate palkamine ei ole jõukohane Eesti maksumaksjale.
Kolme õppesuuna nõuet on haridusminister, ministeeriumi ja ka koolide esindajad tõlgendanud väga erinevalt. Seadusega kaasneb oht, et minister Lukas sunnib koolivõrgu korrastamise ja riigigümnaasiumide loomise sildi all sulgema ligi sada gümnaasiumi, mis enamjaolt asuvad maapiirkondades.
Miks me kaitseme väikeseid ja keskmise suurusega koole nii maal kui linnas? Kindlasti on selleks kodulähedus, mis loob sideme kooli ja kodu vahel. Eriti oluline on see probleemsete kodude ja õpilaste korral.
Kool tunneb ja teab oma piirkonna inimesi ja nende muresid. See annab võimaluse lahendada probleeme kiiremini ja koostöös leitakse ka just sellele juhtumile parim lahend. Kui vanematel pole materiaalseid vahendeid või soovi lapse kaugemale kooli saatmiseks, siis kodulähedases koolis on lapsel samuti võimalus saada hea haridus, tihti just individuaalse lähenemisega.
Keskerakond seisab maakoolide säilimise eest. Igale lapsele peab säilima võimalus kooliharidust saada oma kodukohas.
Kohalike omavalitsuste tänane rahaline baas ja põhikooli ja gümnaasiumiseaduse rakendamiseks eraldatav 0 krooni räägivad iseenda eest. Kas seetõttu on meie kui opositsioonijõu ülesanne minna retoorikaga kaasa?
Ei, meie ülesanne on tähelepanu juhtida asjaolule, et vähemalt seletuskirja tasemel tuleb välja tuua mida uue seaduse ja uue õppekava rakendamine nii riigile kui omavalitsustele maksma läheb.
Tänases olukorras, kus töötuse tase on ligi viiendik tööjõulisest elanikkonnast, on tõesti raske uskuda, et kõik eesmärgid on homme rakendatavad, kuid seda tuleb siis ka seaduses kajastada.
Seaduseelnõust jäi kahjuks välja nii lasteaedade kui gümnaasiumilaste riigipoolne toitlustuse toetus. Tasuta koolitoidu laiendamine koolieelsetele lastele ning gümnasistidele on tänases kriisiolukorras olulisem kui varem. Paljudele lastele on see ainuke sooja toidu kord päevas ning lastearstide mure laste alatoitluse pärast on meile juba teada.
Erivajaduste märkamine ning laste ning lastevanemate nõustamine nii enne kooli kui koolis on kindlasti väga oluline. Logopeedide, psühholoogide, sotsiaalpedagoogide ja eripedagoogide teenuse tagamine lastele on väga positiivne nõe uues seaduses, kuid kahjuks ei saavutanud me olukorda, et spetsialistide palgad oleksid riikliku palgafondi osaks. Nii oluliste spetsialistide tunnustamine võrdselt teiste pedagoogidega on väga oluline!
Põhikooli ja gümnaasiumiseadusesse ei tulnud täna sisse pikapäevakoolide loomine. Pikapäevakool on kool, mis avab põhikooli õpilasele uksed ka peale koolitundide lõppu.
Aitab õpilasel ära teha kodutöö ning toetab ainealaselt, kui selleks on vajadus. Aitab läbi erineva huvitegevuse lapse huvisid ning andeid arendada. Väheoluline ei ole ka turvaline ning arendav keskkond kuni lapsevanema tööpäeva lõpuni.
Pikapäevakool kui süsteem on enam kui pikapäevarühm, sest põhjamaades on selgelt näha, et süsteemi puhul kohandatakse kogu koolipäev teisiti ümber. Väikese lapse koolitunnid ei hakka varakult (uksed on vajadusel lahti), vaid jaotatakse ühtlasemalt päeva peale. Usun, et koolide kaupa selline süsteem ka meieni jõuab, sest meie põhjanaabrite kogemus näitab selle eeliseid.
Kindlasti ei seisa Keskerakond uuenduste teel, vastupidi, ma tõin siin välja vaid mõned uuendust vajavad küsimused.
Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse arutelud näitasid paljudes küsimustes ühisosa olemasolu, kuid joonistasid ka välja erinevad arusaamad.
Dialoog on väga oluline ning loodan, et selle eelnõu vastuvõtmisega arutelud hariduse ümber ei vaibu.
MAILIS REPS, riigikogu liige, Keskerakond
