Maaelu maine paraneb

Eelmine aasta oli põllumehele väga raske. Nii kiiret kokkuostuhindade langust ei osanud keegi ette näha, samas vähenes riiklik toetus. Seevastu 2008. aastal oli piima kokkuostuhind vägagi rahuldav. Samuti maksti 2008. aastal lisaks Euroopa Liidu toetusele ka meie oma riigi eelarvest maksimaalne lubatud toetus välja ning see jäi isegi sügisel vastu võetud lisaeelarve tulemusena kärpimata. Seega oli 2008. aastal Eesti ajaloos esimene kord, kus riik maksis põllumeestele Euroopas kokkulepitust võimaliku siseriikliku toetuse välja täies mahus ning see on ka absoluutarvudes aastate suurim.

Riik oli oma poliitilist tahet toetada põllumajandussektorit rahaliselt maksimaalses mahus selgelt väljendanud. Soodsad kokkuostuhinnad ja kasvanud riiklik tugi lõi mõistagi ka ootuse, et see olukord säilib.  

Põllumajandustootmist ei saa päevapealt lõpetada

2009. aastal sattusid kokku kaks negatiivset asjaolu: järsk ja kiire põllumajandustoodete kokkuostuhindade langus ning üldine majanduskriis, mis laastas ka riigi rahakotti. Kärpida tuli muu hulgas ka riiklikke põllumajandustoetusi. Mõistagi jäid puutumata Euroopa Liidust tulevad toetused ning neile vajalikud Eesti riigi omaosalused.

Sellel kriitilisel olukorral oli ka üks hea külg. Kui varem võis sageli kohata pisut iroonilist suhtumist põllumajanduse ikalduseaastatesse ning nuriseti ka makstavate toetuste pärast, siis nüüd, üldises majanduskriisis, kogesid ka teised ettevõtlussektorid, et tootmises ei pruugi kõik sõltuda oma tublidusest, vaid kõikjal  on olemas nn vääramatud jõud, liiati siis põllumajanduses. Tundub, et rohkem hakati mõistma sedagi, et põllumajandustootmist ei saa päevapealt lõpetada, veel vähem soodsamate aegade saabudes jälle kiiresti alustada.

Selline üldine suhtumise paranemine käib käsikäes ka riigipoolse panusega. 2010. aasta riigieelarve vähenes, samas kasvavad põllumajandustoetused märkimisväärselt, sh otsetoetuste lisamakse, nn top-up koguni 21 protsenti.

Mullu toetati Euroopa Liidu ja Eesti eelarvest põllumajandust, maaelu ja kalandust kokku 3,3 miljardi krooniga – nii suured ei ole toetused ühelgi varasemal aastal olnud. Kui teada, et  PRIA  vahendusel  määrati toetusi  36 153 korral, saab selgeks PRIA töömaht ja vastutus.  

Järeleandmisi ei tehta

Toetustega seoses on sageli küsitud, miks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) “kiusab“ taotlejaid ning kontrollib liialt täpselt kõigi nõuete vastavust. Sageli tehakse ettepanekuid osa menetlusetappe ära jätta, usaldada taotlejat ning loota järelkontrollile. Mitmetel puhkudel on toodud positiivse näitena mõnd muud riiki ning kiidetakse, kui hästi osatakse mõnes riigis reeglitest mööda vaadata.

Selles küsimuses on Eestis otsustajad igal tasandil seda meelt, et taotlejale ei tohi esitada liigseid, nn  ülipüüdlikkusest tingitud nõudeid, kuid kontrolli kvaliteedi osas järeleandmisi teha ei saa ning “rehepapi tegemine“ maksumaksja raha arvelt pole ühelgi juhul lubatud.

Väljakujunenud nõudlikkus taotluste suhtes on Eestis ära hoidnud ka selle, et proovitaks pettusega rasketel aegadel toetusi saada. Pettuste arv on meil Euroopa Liidu väikseim ning ka võlgnevuste summa püsib 0,2 protsenti juures toetuste kogusummast.

Ma arvan, et ei tootja, riik ega ükski maksumaksja ei taha olla olukorras, kus kergel käel välja jagatud miljonid meiepoolsete reeglite rikkumise tõttu Euroopa Liidu ühiskassasse tagastada tuleksid.

Näiteks tuleb Euroopa Liidus põllumajandussektoris tagasimakstavatest summadest rohkem kui pool tasuda Itaalial, see on nn lihtsa rahajagamise hind. Mida see riigile majanduskriisi olukorras tähendab, võime meie õnneks näha teiste vigadest. Selliste vigade ja pettuste vähesus on kindlasti üks tegur, mis Eesti põllumehe mainet ka siseriiklikult positiivselt kujundab. 

Ühiskonnale pakutavad teenused

Sel aastal on kavas maaelu ja põllumajandustoetusi maksta 4,3 miljardit, millest oluline osa kulub maaelu mitmekesistamisele ning külaelu arendamisele. Sedalaadi meetmete vajalikkus on üha enam kinnitust saanud. Rajatud või renoveeritud seltsimajad, lisandunud sportimisvõimalused ja turismiobjektid, heakorrastatud külakeskused, käimalükatud väiketootmised ja teenuste pakkumine. Kõik see on maapiirkondades eluliselt vajalik kohalikule elanikule nii antud ajahetkel kui tulevikule mõeldes. Sest külaelu areng, võimalused vaba aega veeta, saada teenuseid  kodukohas, korrastatud ümbrus  — see loob maaelule hea fooni ning ahvatleb ka linnaelanikku maale elama tulema.

Hiljuti  Varssavis põllumajanduspoliitika tuleviku üle arutlenud põllumajandusministrid leidsid samuti, et  põllumajandustoetused peavad tulevikus veelgi rohkem sõltuma ühiskonnale pakutavatest hüvedest. See tähendab, et lisaks toidu tootmisele on oluline ka hoolitsetud keskkond, samuti teised väärtused, mida põllumajandustootjad ühiskonnale pakuvad.

Põllumehe sihikindel töö, riigi maksimaalne võimalik abi ning Euroopa Liidu tugimeetmete oskuslik kasutamine piirkonna üldiseks arenguks parandab samm-sammult maaelu mainet. Loodan, et selle lõhkumiseks ei kasuta poliitikud omakasupüüdlikku kampaaniat “Oi, kui halvasti kõik on”. Näidates end ainsa aitajana, teenitakse küll ehk mõni isiklik plusspunkt, kuid tehakse karuteene tegelikule põllumehele ja maainimesele.  

Põllumajanduse otsetoetuste lisamakse Eesti riigi eelarvest (nn top-up):

KAIA IVA, Riigikogu maaelukomisjoni liige, IRL