Põllumajandusministeerium tutvustas maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjonile ettepanekut suurendada maaelu arengukava rahastamist ligi 70 miljoni euro võrra.
Ettepaneku kohaselt lisandub otsetoetuste arvelt maaelu arengukavasse 40 miljonit eurot ning varem maaelu arengukava vahenditest otsetoetustele planeeritud 19 miljoni eurot. 4,9 miljoni euro võrra suureneb Euroopa Liidu poolne rahastamine ja viimase kahe punktiga kaasneb ka Eesti riigi poolse kaasrahastamise suurenemine. Kokku on plaanis anda maaelu arengukavasse juurde ligi 70 miljonit eurot.
Ministeeriumi ja põllumajandusorganisatsioonide ühine seisukoht on olnud, et toetused peavad jõudma nendeni, kes ka reaalselt põllumajandussaadusi toodavad. Täiendavate rahaliste vahendite lisamine maaelu arengukavasse võimaldabki suunata toetused aktiivsetele tootjatele ning toob tervikuna rohkem investeeringuid, et majandustegevus maapiirkondades mitmekesistuks.
Ettepaneku kohaselt lisatakse vahendeid keskkonnasõbraliku majandamise, loomade heaolu, põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise investeeringute, maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringute, kiviaedade taastamise ning teadmussiirde ja teabe toetustele.
Juhtkomisjoni istungil arutati ka kiviaedade taastamise toetuse lisamist arengukavasse, keskkonnasõbraliku majandamise toetuse uusi vabatahtlikke lisanõudeid ning mahepõllumajandustoetuse määrade muutmist. Juhtkomisjonile anti ka ülevaade maaelu arengukava eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustest.
Maaelu arengukava 2014–2020 fookuses on teadmussiire, keskkonnasõbralik, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik toidutootmine ning mitmekesine maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond. Arengukava ettevalmistamist alustati 2011. aastal ja sellesse on olnud kaasatud ligi 60 organisatsiooni. Maaelu arengukava 2014-2020 eelnõu kavatsetakse esitada lähinädalail ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning detsembris valitsusele.
i
HELIR-VALDOR SEEDER, põllumajandusminister
