Juba paljude aastate vältel on Põltsamaa noormaadlejad toonud au ja kuulsust nii oma kodulinnale ja piirkonnale kui Eestilegi. Iga hooaja järel on noorsportlasi ka pidulikult tunnustatud, karikaid ja medaleid jagatud ning sponsoreid ja maadlejate vanemaid meeles peetud.
Põltsamaa tunnustatud maadlustreeneri Arved Külanurme sõnul ei olnud äsja lõppenud maadlushooaeg nii võituderohke nagu eelmine. Sestap jäi ta oma hinnangutes hooajale joont alla tõmmates tagasihoidlikuks. Võistkondlikult võideti neli võistlust, kuid Külanurme sõnul võinuks see arv olla suurem.
“Laseme vahel teistel ka võita,” lausus Arved Külanurm. Samas ei jaganud treeneri seisukohta maadlushooaja pidulikule lõpetamisele saabunud maadlejate toetajad ja omavalitsusjuhid, kelle hinnangul oli ka seekordne hooaega piisavalt särav ja tulemusterohke.
Toetajad jäid rahule
Maadlejate alaline toetaja ja põllumajandustehnika tootja Kwernelandi esindaja Toomas Kulu sõnul ei olegi võimalik nii väikeselt kohalt, nagu seda on Põltsamaa, midagi oluliselt rohkemat tahta. Sihtasutuse Põltsamaa Sport nõukogu esimees Vitali Goroško oli Toomas Kuluga ühte meelt ja lausus, et Põltsamaa maadlejad on saavutanud võrratuid tulemusi. Tema sõnul ei saavutata midagi lihtsalt, vaid ainult tugeva treeneri juhendamisel harjutades. Põltsamaal on õnneks noori maadlejaid väsimatult koolitanud kohalikule rahvale tuntud mees Arved Külanurm.
Spordijuhina tõdes Goroško, et lisaks võimekale treenerile peab maadluspoistel ja -tüdrukutel olema ka vanemate arvestatav toetus. SA Põltsamaa Sport nõukogu esimehe sõnul erineb spordiharrastus näiteks muusikast selle poolest, et muusikakooli soovitavad tavaliselt minna vanemad, spordi juurde jõuavad lapsed enamasti ise. Samas ei jätku spordiga tegelema asunud lastel tihti kannatust ja püsivust jätkata, eriti siis, kui treeningud osutuvad raskeiks ning tulemusi pole esialgu kusagil paistmas.
Nii jäävadki Vitali Goroško sõnul spordi juurde vaid need lapsed, kelle vanemad neid vaatamata tagasilöökidele edasi treenima innustavad. Spordijuhi sõnul annab treening noorele lisaks füüsilisele vastupidavusele juurde ka nupukust. Maadlusmattidel ei võida maadlejad vastaseid mitte ainult jõuga, vaid ka tarkuse ja kavaluse abil. SA Põltsamaa Sport nõukogu esimees avaldas lootust, et samasugust vastupidavust nagu maadlejatel, jätkub ka Arved Külanurmel, kes on pikki aastaid oma tööd pühendumuse ja innuga teinud.
Põltsamaa maadleja olümpiale?
Maadlejaid tervitama tulnud Pajusi vallavanema Reet Alev tänas noori selle eest, et nad on oma tegevuse ja saavutustega Põltsamaad kaugemalgi tutvustada aidanud. Samas märkis vallavanem, et tegelikult on päris suur osa selles ka lapsevanematel.
Vallajuht ütles välja, et loodab kord Põltsamaa maadlejat ka olümpiale jõudvat. Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots toonitas, et veelgi tähtsam kui spordiareenidel saavutatud võidud või medalid on oskus võidelda ja enda eest seisa, oskus võita ja oskus ka kaotada.
Noorte maadlejate seas kaks treenerit
Lõppenud hooajal näitas maadlusmattidel kõige silmapaistvamaid tulemusi Aimar Andruse, kes võistles välja viis kuld-, ühe hõbe- ning ühe pronksmedali.
Ainsa tüdrukute ja neidude esindajana tunnustusüritusel osalenud Johanna Kikkas oli taas edukas nagu eelmiselgi hooajal, pälvides seekord kolm kuldmedalit.
Johanna Kikkas kuulub ka Eesti maadluskoondisse, nädal enne hooaja lõpetamist sai ta aga maadlustreeneri tunnistuse. Selle eest autasustati teda raamatuga. Samasuguse raamatu sai tänuks ka Põltsamaal tegutseva SOS Lasteküla pereisa, kes on osanud kaks last maadlusspordi juurde tuua. Tubli sportlasena on Eesti maadluskoondisse arvatud ka Ardi Andruse.
Johanna Kikkas tõdes, et Põltsamaa maadlejate hulgas on tüdrukute osakaal viimasel ajal veidi vähenenud. Seda, kas Johanna ennast ka tulevikus maadlusega tõsisemalt seob, sügisel gümnaasiumi viimasesse klassi minev neiu praegu öelda ei osanud. Ergo Andruse sõnul tegeleb tema maadlusega töö kõrvalt ja enam nii sageli võistlema minna ei jõua nagu varem. Kuid samas tegutseb Ergo juba treenerina. Ta kuulub vanuse järgi täiskasvanute klassi ja täiskasvanutele peetakse Eesti meistrivõistlused ainult kord aastas.
Staažikas treener ootab mantlipärijat
Noore maadluspoisi Mario ema Siiri lausus, et poeg alustas selle alaga eelmise aasta jaanuaris ja praeguseks on tal juba võidetud Eesti meistritiitel ja kuldmedal kuni 12-aastaste sumos.
Mario ema sõnul ta küll innustab oma poega nii treeningule kui võistlusele minnes, kuid manitseb samas mõtlema sellele, et ka kaotada tuleb osata.
Arved Külanurme sõnul võideti tänavu Eesti meistrivõistlustelt ühtekokku 77 medalit. “Kui liita juurde kõik muudelt võistlustelt saadud medalid, tuleb see arv oluliselt suurem,” lisas treener.
Ta mõtleb ka juba sellele, et keegi tema ameti lähiajal üle võtaks.
“Ilma vanemate toetuseta poleks sellist hulka maadlusega tegelevaid lapsi ega ka niisuguseid tulemusi,” kinnitas staažikas treener.
TOOMAS REINPÕLD
