Ma lähen … ma tulen

Puurmani soov, lahkuda 2022. aastal Põltsamaa valla koosseisust ja ühineda naabermaakonnas asuva Tartu vallaga, rabas paljusid. Rahvaalgatus on küll tervitatav, ent mõnikord minnakse asjaga üle võlli. Puurmani plaan küpses juba ammu. 2020. aasta sügisel tõstatus küsimus lahkuda. Eks mujal on ikka parem kui kodus. Paraku jäid Puurmani asjad venima. Osa kohalikest elanikest soovisid jääda Põltsamaa rüppe, teine osa kiikas ikka Tartu poole. Tartu vald on rikas ja kuulub Eesti jõukamate valdade hulka. Puurmani on aga ääremaa.
Nüüd on selgus maja, rikas Tartu peig ei tahtnud vaest Jõgevamaa pruuti. Praegu, kui omavalitsuste rahaline seis pole enam kiita, otsustas Tartu vald kõiki asjaolusid ja rahalisi kulutusi põhjalikult kaaludes näidata Puurmanile punast tuld. Kosjad jäid tulemata. Üks osa Puurmani elanikke rõõmustab, teine pool kurvastab.
Mida plaanib nüüd Puurmani edasi teha? Läheb ja koputab uuesti Põltsamaa uksele, nagu poleks vahepeal midagi juhtunud. Ütleb vabandust, lörri läks see asi, me tuleksime nüüd ikka tagasi. Võtke palun vastu. Või täpsemalt jääksime siis sinna, kus oleme. Kummaline olukord. Nii nagu ühes
1990. aastate lööklaulus, kus sõnad: „Ma tulen ja lähen, kuid olen ikka veel siin.“
Kas nüüd Puurmani kavatseb hoopis Jõgevaga ühineda? See variant ju enne suurt haldusreformi Puurmani kandile ei sobinud. Eks lähikuud näitavad, mida äramineku poolt hääletanud elanikud järgmisena ette võtavad ja kas üldse.